Kellele makstakse tänavu üleminekutoetusi?

veebruar 1, 2017

Täna kooskõlastamisele saadetud määruse eelnõu kohaselt on 2017. aastal võimalik taotleda järgmisi riigieelarvest makstavaid üleminekutoetusi: ammlehma kasvatamise üleminekutoetus, ute kasvatamise üleminekutoetus, põllumajanduskultuuri üleminekutoetus, heinaseemne üleminekutoetus, piima üleminekutoetus, veise üleminekutoetus ja ute üleminekutoetus. Nimetatud toetuste saamise täpsemad nõuded ning toetuste taotlemise ja taotluste menetlemise kord kehtestatakse iga toetuse kohta maaeluministri määrusega.

Eesti Euroopa Liiduga liitumise lepingu kohaselt võis aastatel 2004–2012 anda Eesti põllumajandustootjatele Eesti riigieelarvelistest vahenditest täiendavaid otsetoetusi erinevatele tootmissektoritele. Alates 2013. aastast on täiendavate otsetoetuste asemel üleminekutoetused, mida oli nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt võimalik rakendada nii nagu täiendavaid otsetoetusi. Aastatel 2015–2020 on võimalik üleminekutoetusi anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 37 kohaselt. Kuna riigieelarvest aastatel 2015–2016 üleminekutoetusteks rahalisi vahendeid ei eraldatud, siis üleminekutoetusi nendel aastatel ei makstud. Aastatel 2015-2020 on üleminekutoetusi võimalik maksta kümnel Euroopa Liidu liikmesriigil ning nendest viiel on õigus maksta üleminekutoetusi piima sektorile. 2017. aasta riigieelarves on eraldatud vahendid üleminekutoetusteks ja neid on võimalik anda samadel tingimustel, mis kehtisid 2013. aastal. Üleminekutoetuste eelarve 2017. aastaks on 19 900 000 eurot.

PRIA 2016. aasta andmete ja Euroopa Komisjoni rakendusotsuse C(2013) 2278 põhjal on alljärgnevas tabelis 1 toodud meetmete lõikes kehtivate toetusõiguste omajate/loomapidajate arv, toetusõiguste/loomade arv, lubatud maksimaalne eelarve summa, 2017. aasta toetuse eelarve ja hinnanguline ühikumäär.

Tabel 1. 2017. aasta üleminekutoetuste andmed

Toetus-õiguste omanike/

looma- pidajate arv

Toetus-õiguste arv/loomade arv 2013. aastal lubatud toetuse tase, € 2017. aasta toetuse eelarve,  €*** 2017. aasta hinnanguline ühikumäär, €
Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus* 1977 46 896 2 142 000 1 392 300 29,69
Ute kasvatamise üleminekutoetus** 1845 58 075 672 000 436 800 7,52
Piima ülemineku toetus 1504 633 325 094 13 063 000 8 469 742 0,01337
Ute üleminekutoetus 924 37 071 73 000 47 331 1,28
Veise üleminekutoetus 6414 79 548 5 447 000 3 531 707 44,40
Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus (2006) 6909 356 552

 

9 263 000

 

6 005 911

 

7,96

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus (2008) 6600 398 357
Heinaseemne üleminekutoetus 54 1424 25 000 16 209 11,38
Kokku: x x 30 685 000 19 900 000 x

*maksimum tase looma kohta on 162,50 eurot (2013. aastal 250 eurot ), lihatõugu ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate arv vastavalt PRIA loomade registri 01.12.2016 andmetele

** maksimum tase looma kohta on 9,10 eurot (2013. aastal 14 eurot), uttede arv, kes on 2016. aasta 27. aprilli seisuga vähemalt ühe aasta vanused vastavalt PRIA loomade registri 01.12.2016 andmetele

*** Maksimaalne lubatud tase (65% 2013. aasta tasemest) on 19 945 250 eurot, riigieelarvest eraldatud summa on 19 900 000 eurot, mistõttu on vähendatud lahtiseotud toetuste eelarveid proportsionaalselt ning tootmisega seotud toetuste eelarved on maksimaalsel tasemel, tabelis ümmardatud täiseuro täpsusega

 

Üleminekutoetustest on taotlemise aastal tootmisega seotud ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetus. Teisi üleminekutoetusi makstakse toetusõiguste alusel.

Üleminekutoetuste mõju sissetulekutele on võimalik hinnata vastavalt tabelis 1 toodud esialgsele hinnangulisele ühikumäärale. Võttes aluseks FADN tootmistüüpide andmeid on järgnevalt hinnatud ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse mõju vastava sektori toodangu väärtusele. Kuna üleminekutoetuste ühikumäär kujuneb eelarve ja taotletud ning kindlaksmääratud ühikute jagatisena, muutub vastavalt ka lõpliku ühikumäära kujunedes mõju sissetulekule.

Ute kasvatamise üleminekutoetus (7,52 €/utt) suurendab FADN 2015. aasta andmetel lamba ja kitsekasvatuse tootmistüübi (tootmistüüp 48) keskmises ettevõttes ute kohta arvestatud lamba- ja kitseliha toodangu väärtust 3%.

Ammlehma kasvatamise üleminekutoetus (29,69 €/ammlehm) suurendab FADN 2015. aasta andmetel lihaveisekasvatuse tootmistüübi (tüüp 48) keskmises ettevõttes loomühiku kohta arvestatud veiseliha toodangu väärtust 2017. aastal 9%.

Järgnevalt on analüüsitud üleminekutoetuse toetusõiguste omanike põllumajandusliku tegevusega tegelemist, kuna ajaloolisel referentsil põhinevate toetusõiguste alusel antav toetus ei ole tootmisega seotud ja toetusõiguste omanikud on teinud alates 2010. aastast turule vastavaid tootmisotsuseid. Analüüs tugineb 2016. aasta ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotluste ja põllumajandusloomade registri andmetel seisuga 21.07.2016.

Veise üleminekutoetuse (VEI) toetusõigused on määratud  6414 isikule 2006. aasta veise kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemisel kindlaksmääratud veiste loomühikute (lü) alusel kokku 79 548 toetusõigust. VEI toetusõiguse omanikest 2 079 omab 21.07.2016 seisuga PRIA registris veiseid ja neile kuulub 72% VEI toetusõigustest. Ülejäänud 28% VEI toetusõigustest kuulub isikutele (4 335 isikut), kellel ei ole 2016. aasta juuli seisuga veiseid, kuid kellest 1 557 taotles ÜPT ja neile kuulub 14% VEI toetusõigustest. Seega 2 778 VEI toetusõiguse omanikku, kellele kuulub 14% VEI toetusõigustest, ei taotlenud 2016. aastal ÜPT-d.

Piima üleminekutoetuse (PII) toetusõigusi on määratud 1 504 isikule nende 31. märtsi 2007. aasta seisuga piima tootmiskvoodi kg alusel kokku 633 325 094 toetusõigust. PII toetusõiguse omanikest 763 omab 21.07.2016 seisuga PRIA registris piimalehmi ja neile kuulub 81% kogu PII toetusõigustest. Ülejäänud 19% PII toetusõigustest kuulub isikutele (741 isikut), kellel ei ole 2016. aasta juuli seisuga piimalehmi, kuid neist 415 taotles ÜPT-d ja neile kuulub 15% PII toetusõigustest. PII toetusõiguste omanikest 326, kellele kuulub 4% toetusõigusi, ei taotlenud 2016. aastal ÜPT-d.

Ute üleminekutoetuse (LUT) toetusõigusi on määratud 1 259 isikule 2007. aastal ute täiendava otsetoetuse taotlemisel kindlaksmääratud uttede arvu alusel kokku 26 068 toetusõigust. LUT toetusõiguse omanikest 547 omab 21.07.2016 seisuga PRIA registris lambaid ja neile kuulub 65% kogu LUT toetusõigustest. Ülejäänud 35% LUT toetusõigustest kuulub isikutele (377 isikut), kellel ei ole 2016. aasta juuli seisuga lambaid, kuid kellest 121 taotles ÜPT-d ja neile kuulub 9% LUT toetusõigustest. LUT toetusõiguste omanikest 256, kellele kuulub 26% toetusõigusi, ei taotlenud 2016. aastal ÜPT-d.

Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse toetusõiguseid määrati 2006 (PTO) ja 2008. aasta (PTO2) põllumajanduskultuuride täiendava otsetoetuse kindlaksmääratud hektarite alusel. PTO toetusõigusi on määratud 6909 isikule kokku 356 552 toetusõigust. PTO toetusõiguste omanikest 4 201 taotles 2016. aastal ÜPT-d ja neile kuulub 86% kogu PTO toetusõigustest. Ülejäänud 14% PTO toetusõigustest kuulub isikutele (2 708 isikut), kes 2016. aastal ei taotlenud ÜPT-d. PTO2 toetusõigusi on määratud 6 600 isikule kokku 398 358 toetusõigust. PTO2 toetusõiguse omanikest  4 342 taotles 2016. aastal ÜPT-d ja neile kuulub 88% kogu PTO2 toetusõigustest. Ülejäänud 12% PTO2 toetusõigustest kuulub isikutele (2 258 isikut), kes 2016. aastal ei taotlenud ÜPT-d. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse toetusõigusi on võimalik kasutada taotlusaastal ÜPT taotlusel märgitud hektarite alusel. Kui toetusõiguseid on rohkem kui taotletud ÜPT hektareid võetakse toetuse maksmisel aluseks ÜPT hektarite arv. Kui toetusõiguseid on vähem kui ÜPT hektareid, võetakse toetuse maksmisel aluseks toetusõigused.

Alljärgnevast tabelist selgub, et 75% PTO ja PTO2 toetusõigustest kuulub isikutele, kes taotlesid 2016. aastal ÜPT-d ja nende toetusõiguseid võetakse arvesse vastavalt taotlusaasta ÜPT pinna suurusele. Ülejäänud 25% PTO ja PTO2 toetusõigusi (kokku 168 196) kuulub isikutele, kes ei taotlenud 2016. aastal ÜPT-d (3 240 isikut) või kelle ÜPT pind oli väiksem kui PTO või PTO2 toetusõigused (823 isikut), tabel 2.

Tabel 2. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetuse toetusõiguste omanike 2016. aasta ÜPT hektarite võrdlus PTO ja PTO2 toetusõiguste arvuga

ÜPT ha PTO toetusõigused PTO2 toetusõigused Toetusõigused, mis jäävad kasutamata
ei taotle ÜPT 2016 49 018 47 443 96 461
ÜPT pind suurem kui PTO 15 467 4 027
ÜPT pind suurem kui PTO ja PTO2 541 532 237 019 268 937
ÜPT pind suurem kui PTO2 46 519 10 025
ÜPT pind väiksem kui PTO 7 029 10 227 5 173 8 371
ÜPT pind väiksem kui PTO või PTO2 24 680 44 146 46 522 65 988
ÜPT pind väiksem kui PTO2 16 998 12 116 20 258 15 376
Kokku 652 226 356 552 398 358 186 196

 

Heinaseemne üleminekutoetuse (SEL) toetusõigusi on määratud 54 isikule on kokku 1 425. SEL toetusõiguste omanikest 40 taotles 2016. aastal ÜPT-d ja neile kuulub 81% kogu SEL toetusõigustest. Ülejäänud 19% SEL toetusõigustest kuulub isikutele (14 isikut), kes 2016. aastal ei taotlenud ÜPT-d.

Kokkuvõtvalt, kuna tootmisest lahtiseotud pindalapõhised üleminekutoetused on seotud jätkuvalt põllumajandusliku tegevusega, siis võib taotlema mittetulnud toetusõiguste omanike arvelt suureneda vastava üleminekutoetuse ühikumäär ning toetus on endiselt suunatud põllumajandusliku tegevusega tegelevatele isikutele. Samas loomakasvatuse toetusõigustel (PII, VEI ja LUT) põhinevatel üleminekutoetustel võib suureneda küll ühikumäär (kui osa toetusõiguste omanikke ei esita taotlust), kuid 15% sellest summast makstakse ÜPT taotlejatele, kes loomakasvatussektoris enam ei tegutse (kogu toetuste eelarvest moodustab see 9%, tabel 3). VEI, PII ja LUT toetusõigusi omavate isikute hulgas on ka neid, kes 2016. aastal ÜPT-d ei taotlenud, kuid kes omavad põllumajandusloomade registris põllumajandusloomi (vastavalt 0,2%, 0,1% ja 0,2% vastavatest toetusõigustest). Ka neil isikutel on 1 loomühiku olemasolul võimalik vastavate toetusõiguste alusel üleminekutoetusi taotleda.

Tabel 3. Loomakasvatuse üleminekutoetuse jagunemine isikutele, kellel ei olnud PRIA loomade registris 21.07.2016 seisuga loomi, kuid taotlesid 2016. aastal ÜPT-d

2016. aasta ÜPT taotlejate arv Toetusõiguste arv Arvestuslik toetussumma, € 2017. aasta toetuse  eelarve, € osatähtsus eelarves, %
VEI toetus ÜPT taotlejatele kel ei ole 2016 veiseid 1 557 11 231 498 637 3 531 707 14%
PII toetus ÜPT taotlejatele kel ei ole 2016 piimakarja 415 93 156 862 1 245 829 8 469 742 15%
LUT toetus ÜPT taotlejatele kel ei ole 2016 lambaid 1 21 3 437 4 388 47 331 9%
Kokku x x 1 748 854 12 048 780 15%
Kokku üleminekutoetuste eelarve 2017. aastal x x x 19 900 000 9%

 

Allikas: Seletuskiri maaeluministri määruse „2017. aastal antavad üleminekutoetused” eelnõu juurde