Kalandus

MIKS ÕPPIDA KALANDUST?

Minu kõrghariduse tee sai alguse Eesti Maaülikoolis, kus omandasin magistrikraadi kalakasvatuses, selle vältel täiendasin ennast ka aastakese Genti Ülikoolis Belgias. Seejärel asusin täiskohaga tööle pereettevõttes ning samaaegselt alustasin magistriõpinguid TÜ majandusteaduskonnas ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise magistris.  Viimasest eesmärgist on mind senimaani lahutamas lõputöö, selle pidin jätma oma aega ootama.

Haridustee ja elukutse valik on olnud teadlik ja läbimõeldud – leian, et eelkõige on vaja praktilisi ja sisulisi teadmisi ning mingisugustki valdkonna kogemust, sest alles siis tekib arusaam ja vajadus protsessijuhtimise oskuste järele. Oma isa elutööna rajatud kalakasvanduses teise põlvkonnana jätkamine on olnud loomulik valik, ma ei mäleta, et oleksin selle üle kunagi pikemalt juurelnud. Pean traditsioone ja põlvest põlve edasi antavaid teadmisi ning oskuseid hindamatuteks. Ja pole vahet, kas neile laoti nurgakivi eelmisel sajandil või eile.

Miks ma soovitan noortel maal elada ja töötada? Ma näen, kui eluterve maailmapildiga on inimesed, kes teavad kust, miks ja kuidas tuleb toit, ehitusmaterjal ja toasoojus. Minu jaoks on need hädavajalikud „päris asjad“, mille käigus võime olla innovaatilised, traditsioonilised, looduslähedased ja teha teadust. Sealjuures töötada vahelduva eduga kodukontoris ja värskes õhus. Olla oma aja peremehed (kui ilm soosib:). Maaettevõtluses ei tule ka kunagi puudu väljakutsetest, vastupidi. Valikud, kas ujuda või uppuda, on teinekord ootamatud ja halastamatud, aga see kasvatab meist ja tulevastest põlvedest ellujääjad ja ratsionaalsed inimesed, kes garanteerivad ka riigi julgeolekut, teist teed selleks pole ma veel näinud.

Martin Liiv, Kalatalu Härjanurmes müügijuht, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidu esimees, EPKK kalakasvataja kutsekomisjoni esimees


KUS ÕPPIDA KALANDUST?

Järvamaa Kutsehariduskeskus (Särevere õppekoht) 

Kutseõpe (4. tase)
KALAKASVATAJA (sessioonõpe, õppeaeg 1 aasta)

Kalakasvataja on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on vesiviljelussaaduste tootmine ja nende turustamisprotsessis osalemine. Tema peamiseks tööülesandeks on kalade tootmiseks vajaliku kasvukeskkonna tagamine. Oma töös jälgib ja püüab ta saavutada parimat kvaliteeti ning tootlikkust. Töötamine kalakasvatuses eeldab austavat suhtumist elusloodusesse. Õppetöö toimub Särevere õppekohas, kalakasvataja, tase 4 õppekava kohaselt. Õppes on rõhk kinnistes süsteemides kala kasvatusel. Praktilise õppe läbiviimiseks on koolil tuurade ja forellide kasvandus. Praktika toimub erinevates kalakasvandustes üle riigi. Õppekava aluseks on Kalakasvataja, tase 4 kutsestandard.

Lisainfo:
Veiko Vahesalu /juhtõpetaja/, veiko.vahesalu@jkhk.ee, tel. 508 8985


Eesti Maaülikool 

Bakalaureuseõpe
KALANDUS JA RAKENDUSÖKOLOOGIA (päevane õpe)
Magistriõpe
KALANDUS JA RAKENDUSÖKOLOOGIA (sessioonõpe)

Kalanduse ja rakendusökoloogia õppekava fookusteks on vee- ja kalavarude säästev majandamine, vee ja maismaa ökosüsteemide ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine, kliimamuutustega kohanemine ja mõjude vähendamine, keskkonnaseire ja andmeteaduse arendamine.

Lisainfo:
Eesti Maaülikool vastuv@emu.ee, tel 731 3048