Toiduohutus on Hiina jaoks peamine prioriteet

14.-19. maini toimus EL-i põllumajandusvolinik Phil Hogani ja teda saatnud äridelegatsiooni kõrgetasemeline visiit Hiina Rahvavabariiki. Äridelegatsioon koosnes 23 liikmesriigi ja Euroopa katusorganisatsioonide esindajast, nende hulgas ka EPKK juhatuse liige Tiina Saron. Üritused toimusid Shanghais ja Shenzhenis.
Volinik külastas kõikide delegatsiooni liikmete stende, sh ka Eesti stendi, mis asus EL-i paviljonist kaugemal.
Volinik külastas kõikide delegatsiooni liikmete stende, sh ka Eesti stendi, mis asus EL-i paviljonist kaugemal.

Uute, 3. maades asuvate turgude avamine on olnud Euroopa Komisjoni jaoks üks prioriteetidest. Volinik Hogan on käinud mitmetes riikides, kaasates äridelegatsiooni, mis koosneb erinevate liikmesriikide erasektori esindajatest. Senised visiidid on toimunud näiteks Vietnami, Saudi-Araabiasse, Iraani. Seekordne visiit toimus Hiina Rahvavabariiki. Volinikul olid Pekingis kõrgel tasemel kohtumised, kus peateemaks oli Hiina turu avamine EL-i kõrgekvaliteedilistele toidutoodetele. Allkirjastati ka protokoll Iiri veiseliha turulepääsuks ja Iiri sõlmis 15 mln € lepingu veiseliha impordiks Hiina.

Toimusid seminarid ja töötoad, kus anti ülevaade Hiina toiduturust, turulepääsu tingimustest, Hiinas tegutsevatest EL-i tugiorganisatsioonidest (Euroopa Kaubanduskoda Hiinas; EL SME-keskus), e-kaubandusest. Lisaks külastati näitust Shanghai SIAL (ka Eesti oli stendiga esindatud) ning jaeettevõtteid ning e-kaubandusega tegelevaid ettevõtteid.

Lühidalt kuuldust:

Euroopa ettevõtjate nõustamiseks töötab Hiinas Euroopa Kaubanduskoda, mis on esindatud põhilistes piirkondades. Nad aitavad EL-i ettevõtjatel leida kaubanduspartnereid, korraldavad kohtumisi, kus arutatakse näiteks uusi SPS-nõudeid, mis sageli on provintsides erinevad. Reeglid muutuvad väga kiiresti, praktiliselt iga päev ja kogu selle infoga tuleb olla kursis. Kaubanduskoda tegeleb ainult tehniliste küsimustega, poliitiliste teemadega ei tegeleta. Põhisõnum – Hiina ei ole enam see riik, kus kõik on odav. Elanikkonna elatustase kasvab ja seoses sellega tõuseb ka hinnatase. Hiina turg on väga keeruline ja Euroopa ettevõtjad peavad tegema turulepääsuks tihedat koostööd. Näiteks lihasektoris tegid tihedat koostööd Belgia, Holland, Taani ja Iirimaa, kasutades ühiselt EL-i promotsioonimeedeet 3. maade turgudele.

Suurimateks väljakutseteks on arusaamine Hiina administratsiooni tööst ja õiguslikust raamistikust. Momendil käimasolev reform Hiina põllumajandussaaduste ja toidu kontrollisüsteemis teeb olukorra veelgi keerulisemaks prognoositavalt lähima paari aasta jooksul.

Toonitati novembris Shanghais toimuvat riiklikku impordimessi (lisaks pm ja toidutoodetele ka muud kaubad). Hiina võimuorganid hindavad kõrgelt messil osalemist. EL-il on kavas avada seal rahvuslik paviljon, Saksamaa ja Prantsusmaa on samuti juba omale pinnad broneerinud.

Hiinas tegusteb ka Euroopa Liidu SME-keskus. Keskuse tegevus on samuti seotud Euroopa ettevõtjate abistamisega Hiina turule pääsuks. Ligikaudu kolmandik keskuse tööst on seotud toidu- ja joogitööstuse ettevõtetega. Nõudlus toidukaupade järele on endiselt  kasvav, kuid näiteks elektroonika, robootika jms osas areneb Hiina oluliselt kiiremini ning nende sektorite toodetele jääb Hiina turul järjest vähem ruumi.

Toidukaupade puhul on põhiliseks takistuseks mittetariifsed barjäärid (NTB). Riikidevaheliste protokollide allkirjastamine võtab väga kaua aega. Hiina arendab oma toidualast seadusandlust pidevalt. Püütakse lähtuda rahvusvahelistest standarditest (Codex Alimentarius), on palju ka oma rahvuslikke standardeid, kuid näiteks gluteenivabade toodete osas standardid puuduvad, seega on nende toodete turulepääs keeruline kui mitte võimatu.

Peamised tarbimistrendid määrab uus generatsioon. Euroopa riikide suurimad konkurendid Hiina turul on ASEAN riigid. Oluline on ka see, et ligikaudu 20% ostudest tehakse interneti teel ja füüsiliselt kauplust ei külastata. Euroopa ettevõtjad peaksid senisest rohkem keskenduma Hiina suuruselt kolmandatele, neljandatele, viiendatele linnadele, kus Euroopast ei teata praktiliselt midagi.

Reeglina on välismaa tooted Hiinas kallid ja müügikanalid keerulised. Toiduainete märgistamine ei ole reeglina keeruline, SME keskusel on näiteks selle kohta juhend. Suurimad tootekategooriad, mida imporditakse, on teravili ja –tooted, joogid ja alkohol, liha ja -tooted ning piim ja –tooted. Lihaimport on langenud, kuid loodetakse selle taastumist. Arvatakse, et turulepääsu lubamist kasutatakse ka poliitilise instrumendina.

Kuigi uus generatsioon määrab tarbimistrende, ei ole see kuigi brändi-lojaalne. Hiina tarbija on uudishimulik, tahab proovida uusi tooteid, bränd ei mängi erilist rolli. SME keskusest saab samuti infot tarbimise kohta.

Toiduohutus ja kvaliteedikontroll on Hiinas väga olulised
Toiduohutus ja kvaliteedikontroll on Hiinas väga olulised

Kõige suuremaks poliitilise paradigma muutuseks on Hiina valitsuse otsus loobuda isevarustatuse saavutamisest ja keskenduda toiduohutusele, kvaliteedile ning tervislikkusele nii omamaisel tootmisel kui ka impordil.

Valitsuse uus struktuur ja poliitikamuutused viivad Hiinat eemale senisest top-liidrite süsteemist. Näiteks on moodustatud Põllumajanduse ja maaelu ministeerium (MARA), mille eelarve on senisest 6 korda suurem. Fookuses on toiduohutus ja kvaliteet; põllumajandustootjate turule orienteeritus, jätkusuutlikkus. Administratsiooni struktuur endiselt veidi segane, AQSIQ näiteks läks kaheks, millest üks osa (tegeleb impordiga) on tolliteenistuse alluvuses ja teine pool hakkab kuuluma turujärelevalvega tegeleva üksuse koosseisu. Tolliametis samuti suured muutused. Seni on olnud suureks probleemiks piirikaubandus, mille kaudu tuli riiki sisse palju kontrollimata kaupa. Selle ohjamiseks on sisse seatud sõrmejälgede kogumise süsteem, mille abil siis smuugeldajaid tabada.

Riik jätkab endiselt sekkumist hinnapoliitikasse. Soovivad käivitada futuuride turu, mis muudaks Hiina turu käitumist senisest rohkem ettearvatumaks. Väga olulise osa moodustab e-kaubandus, mis areneb väga kiiresti. Valitsus siiski omab selle üle kontrolli.

2013 toimus Hiinas eelmine toiduseadustiku alane reform, 2018+ on siis käesolev reform. Seadusandluse struktuur koosneb viiest tasemest:

1 – seadused ja administratsiooni reeglid

2 – departemangude (provintside) reeglid

3 – valitsuse normid

4 – rahvuslikud standardid

5 – kohalikud määrused.

Standardid on klassifitseeritud sisu järgi: horisontaalsed (märgistamine), vertikaalsed (laboratoorsed uuringud ja testimised).

Üldised impordi reeglid – toode peab vastama Hiina seadusandluses toodud nõuetele; täitma kõiki tollireegleid. Kui toode on juba turule lubatud, toimub pidev järelkontroll nõuetele vastavuse osas. Põhiliselt uuritakse antibiootikumide sisaldust, taimekaitsevahendite sisaldust, mikroobide sisaldust (Salmonella) ning lisaainete sisaldust. Lubatud lisaaainete nimekiri erineb oluliselt EL-i nimekirjast.

Vastavalt ametlikule poliitikale liigutakse kõrgema kvaliteediga ja kõrgema hinnaga toodete impordi suunas. Toiduohutuse ja kvaliteedi kontrolliks investeeritakse uusima tehnoloogia ostuks ja tingimused toiduohutuse kontrolliks muutuvad oluliselt paremaks. E-kaubanduse kiire areng. Toidu mittevastavuse ToP 5 kaks esimest põhjust on mikrobioloogiline saastatus patogeenidega ja mitte-lubatud lisaainete sisaldus. Käimasoleva reformi tulemusena prognoositakse, et eritoidude (funktsionaalsed toidud, tervisetooted) tunnustamine läheb veelgi keerulisemaks ja lastetoitude reeglistik veelgi rangemaks. Hiinas on kinnitatud 27 terviseväidet, mida tohib kasutada, uusi väiteid nimekirja  lisada ei saa.

Hiinas on kanda kinnitanud mõned tuntud Euroopa jaeketid nagu Metro ja Carrefour. Toiduohutusest jaekaubanduse vaates rääkis Carrefouri esindaja.

Toiduohutus on ülim prioriteet. Iga kaubaartikli kohta tuleb hinnanguliselt omada umbes 20 dokumenti ja jaemüüja peab need enne kokku koguma. Hiina ametnikud kontrollivad välismaiseid tooteid kordades sagedamini kui kohalikke kauplusi. Seetõttu on Carrefouril oma toidukontrolli laboratoorium, toiduohutuse jälgimise süsteem, täielik jälgitavus, lisaks kaupluste tehnilise korrasoleku jälgimine (külmutusseadmed, elekter jms). Visiidi käigus külastasime ka ühte kauplust Shanghais. Hiina tarbija on väga professionaalne, tunneb huvi ja esitab väga palju küsimusi. Põhiline huvi, kas toit on ohutu. Nielseni uuringu järgi peab 59% tarbijatest kõige olulisemaks toiduohutust, 55% kvaliteeti ja tervislikkust, 41% mahedalt toodetud (nende mõistes ei ole taimekaitsevahendite jääke, ravimite jääke), 41% funktsionaalsust ja ainult 22% hindab premium-tooteid. Tarbijad keskenduvad rohkem sisule kui välimusele. Hinnatakse väga nn clean label’t. Tooted on varustatud QR-koodiga ja selle kaudu on võimalik anda tarbijale täielik info toote kohta.

Hiina tarbijate tarbimiseelistused ja trendid  muutuvad kiiresti. Seoses sissetulekute suurenemisega ostavad rohkem kallimaid tooteid ja läänelik elustiil tasapisi süveneb. Oluline on ostlemise mugavus, e-kaubandus areneb väga kiiresti. Tervislikkus au sees, kannavad tervise eest väga hoolt. Kiiresti areneb värskete pagaritoodete turg, selleks vajavad sisendeid, samuti areneb kiiresti tervisetoodete turg. Siin on võrreldes Euroopaga väike sisuline erinevus – tervislikuks peetakse näiteks kuivtoitu, millesse lisatakse vett ja mis on seejärel valmis tarbimiseks. Kiiresti areneb snäkkide turg, juustud samuti väikeste paladena, kohe tarbitavad. Üks peamisi turunduskanaleid on Hiina-sisene keskkond WeChat. Praktiliselt kogu elu käib selle võrgustiku kaudu, sh suhtlevad läbi selle keskkonna ka valitsusasutused ja pangad.

E-kaubanduse kiire areng on viinud ka turunduse digitaalseks, eelkõige siis WeChat keskkonda. TV-osatähtsus on langenud 40%-ni ja trend on langev.

Kuna meie delegatsioon koosnes väga erinevate sektorite esindajatest, siis korraldati tootepõhised töötoad.

Kauplusteketil Metro Pudong on täna 93 kauplust 58-s linnas
Kauplusteketil Metro Pudong on täna 93 kauplust 58-s linnas

Piima töötoa viis läbi ettevõtja, kes on Hiina turul tegutsenud 5 aastat ja müünud Euroopa juustu. Müüb nime all London Food, brände ei ole ja ei olegi soovi nendega tegeleda. Hiina tarbija peamised küsimused juustu osas on: kas soolane või magus, kuidas süüa, mis vanuses lastele võib anda, mis on müüja enda lemmik, kas on veniv, kas on töödeldud, millisest riigist, millise veiniga sobib.

Juustu importi alustati töödeldud juustuga, mis nüüd asendumas naturaalse juustuga. Tarbija harimine käib WeChat kaudu. Eelistatakse viilutatud, väiksemate tükkidega pakutavad naturaalset juustu. Lastele on kujundatud spetsiaalsed pakendid, mis on turul väga edukad.

Põhilised tooted: UHT-piim: hiinlastel tava, et ostavad korraga suure koguse pikemaks ajaks ette, näiteks tualettpaberit ja pamperseid lausa aastaks ajaks. Seetõttu UHT-piima müük väga suurt tulu just ei anna, sest ostetakse korraga väga suur kogus. Samas on värske ehk pastöriseeritud piim väga hinnatud, 1 l maksab 60 RMB (u 8 €), kohalik piim aga 15 RMB (u 2 €). Imporditakse peamiselt Lõuna-Koreast, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Hinnatud on mozzarella, eriti selle venivuse tõttu. Töödeldud lastejuust atraktiivses pakendis. Pagarisektori kiire areng toob kaasa suurema nõudluse rõõsale koorele ja võile. Tuntud on juustusordid nagu cheddar ja emmetal. Lastetoidud ja erinevad pulbrid (WPC).

Ülioluline on ohutus, kvaliteet ja päritoluriik. Saksamaa on turul hästi esindatud, pakub ka odavamat hinda. Fonterra teeb Hiina suuri investeeringuid.

Tarbijate informeerimiseks ja oma toodete tutvustamiseks teevad koos kokkadega esitlusi, saatkonnad samuti korraldavad vastuvõtte ja pidulikke üritusi, pakkudes vastavalt siis oma riigi toitu. Kuid nagu ikka, peitub saatan detailides. Juustude puhul on probleemiks mikrobioloogilised nõuded. Hiina ei kasuta siiski veel kõiki rahvusvahelisi standardeid ja norme. Näiteks on kehtestatud mikrobioloogilistele näitajatele normid, mida Euroopa tootjatel raske täita (eelkõige pehmed juustud, hallitusjuustud), sest tulenevalt kasutatud juuretisest on võib juustu mikrobioloogiline koostis olla erinev. Juuretisetootja Ch.Hansen näiteks püüab oma juuretiste koostise nimekirja Hiinas kooskõlastada, kuid see ei lähe kergelt. Samuti erineb kasutada lubatud lisaainete nimekiri EL-i omast. Hiinas on konkreetne nimekiri lisaainetest, mida tohib kasutada. Ametkonnad kontrollivad koostisosi ja keelatud koostisosa avastamisel kogu kaup hävitatakse, kauba omanik vangistatakse, ettevõte satub “musta” nimekirja ja edasine tegevus Hiinas on alatiseks läbi. Ettevõtja võrdles äritegemist piltlikult Hiina stiilis kala söömisega. Nimelt küpsetatakse seal kala tervelt ja söömise ajal õngitsetakse siis palakesi luude vahelt. USA-s ja ka mujal aga lüüakse kahvel lihatükki ja lastakse hea maitsta. Samuti kehtib põhimõte, et oled süüdi seni, kuni pole tõendanud vastupidist. Tooteproove võetakse ilma ettevõtjat sellest informeerimata (Euroopas tava, et teavitatakse), jälgitakse kaameratega, sagedased on ka kaupluse töötajate pealekaebamised ametkondadele.

Trendid: kulinaaria areng; piimajoogid, kreemjuust, rõõsk koor, mozzarella. Ka kohalikke traditsioonilisi pelmeene on hakatud tegema mozzarella ja cheddari täidisega, pagarisektoris kasutusel kreemjuust. Kuna Hiina on väga suur, võivad tarbimiseelistused ja –trendid olla regiooniti erinevad.

Mõned õpetused selle ettevõtja poolt: aeg ei ole Hiinas raha – kõik võtab aega, peab varuma kannatust; peab olema õige meeskond ja võimalikult paindlik ärimudel; pole mõtet müüa TV-d pimedale – paku seda, mida nad soovivad, mitte seda, mis sul on; oled süüdi seni, kuni pole tõendanud/tõestanud oma süütust.

Delegatsioon koos volinik Hoganiga külastas SIAL-i Shanghais, avas EL-i paviljoni (kus olid esindatud ühisel pinnal Soome, Rootsi, Norra), Itaalia, Hispaania, Portugal. Volinik külastas kõikide delegatsiooni liikmete stende, sh ka Eesti stendi, mis asus EL-i paviljonist kaugemal.

SIAL-il korraldati delegatsiooni liikmetele B2B kohtumisi, kus vahetati kontakte ning vastastikku huvitavat informatsiooni.

SIAL-il korraldati delegatsiooni liikmetele B2B kohtumisi, kus vahetati kontakte ning vastastikku huvitavat informatsiooni.
SIAL-il korraldati delegatsiooni liikmetele B2B kohtumisi, kus vahetati kontakte ning vastastikku huvitavat informatsiooni.

Toimus ka lihafoorum, mis oli pühendatud sellele, et Iirimaal õnnestus pärast ligi 8 aastat kestnud protsessi lõpuks saavutada turulepääs ja sõlmida 15mln € leping teatud lihaveise tükkide impordiks Hiina.

Seda tehti nelja riigi koostöös – Holland, Belgia, Taani ja Iirimaa. Nimetatud riikide ministrid ja kõrged ametnikud osalesid foorumil, samuti volinik.

Delegatsioon külastas ka jaeettevõtteid Metro Pudong (esimene pood avati 1996), täna 93 kauplust 58-s linnas, teenindavad umbes 8 mln tarbijat üle Hiina) ja Carrefour. Kauplused mõeldud keskmisest kõrgema sissetulekuga ostjatele, tootevalik väga lai, väga palju importkaupa, kõrge kvaliteediga, kontrollitud toiduohutus ja kvaliteet.

Kauplustes demo-nurgad, kus selgitatakse toodete kasutamist, demonstreeritakse toiduohutuse kontrolli jms.

Delegatsioon külastas ka jaeettevõtteid Metro Pudong (esimene pood avati 1996), täna 93 kauplust 58-s linnas, teenindavad umbes 8 mln tarbijat üle Hiina) ja Carrefour.
Delegatsioon külastas ka jaeettevõtteid Metro Pudong (esimene pood avati 1996), täna 93 kauplust 58-s linnas, teenindavad umbes 8 mln tarbijat üle Hiina) ja Carrefour.

Delegatsioon külastas E-kaubandusega tegelevat ettevõtet SF Express Shenzhenis, kellel Euroopas 2 sadamat- Rotterdamis ning Tallinnas, teevad tihedat koostööd Omnivaga. On olemas täielik külmakett, saavad kaubelda ka kiiresti rikneva kaubaga. On nii lennukid kui autod, konteinervedu. Olemas spetsiaalsed pakendid, mis tuleb nendelt osta. Viivad kauba ostjale otse kätte, olenemata tellimuse suurusest. Harukontorid on üle maailma. Muuhulgas tegelevad ka heategevusega puudust kannatavate perede heaks.

Importtoodete tutvustamiseks ja kontaktide leidmiseks on ehitatud hoone World Food City. Seal on võimalik osta nn väike poepind, kus oma kaupa pakkuda. Korraldatakse ka kontaktüritusi, messe, näitusi. Esindatud kõik tooted, mitte ainult toit, aga ka kosmeetika, alkohol jms. Väga tugevalt esindatud joogi- ja alkoholisektor.

Lühikokkuvõte:

Valitsus on loobunud isevarustuse tagamisest ja keskendunud toidu ohutusele, kvaliteedile, tervislikkusele, omamaise tootmise turule orienteeritusele ning jätkusuutlikkusele. See on oluline muudatus, mis avab senisest veel suuremad võimalused toidu impordile, kuid:

  • toiduohutus peamine prioriteet, kvaliteet ja ohutus peavad olema tõendatud ja tõendatavad kogu aeg, trend naturaalsele, lisaainete vabale toidule;
  • vastavalt ametlikule poliitikale liigutakse kõrgema kvaliteediga ja kõrgema hinnaga toodete impordi suunas;
  • toiduohutuse ja kvaliteedi kontrolliks investeeritakse uusima tehnoloogia ostuks ja ametkondade võimalused toiduohutuse kontrolliks muutuvad oluliselt paremaks;
  • käimasoleva reformi tulemusena prognoositakse, et eritoidud
  • Hiina ei ole enam see riik, kus kõik on odav. Elanikkonna elatustase kasvab ja seoses sellega tõuseb ka hinnatase. Hiina turg on väga keeruline ja Euroopa ettevõtjad peavad tegema turulepääsuks tihedat koostööd. (näiteks veiselihasektoris tegid 3+ aastat tihedat koostööd Belgia, Holland, Taani ja Iirimaa ning lõpuks saavutasid läbimurde);
  • suurimateks väljakutseteks on arusaamine Hiina administratsiooni tööst ja õiguslikust raamistikust;
  • momendil käimasolev reform Hiina põllumajandussaaduste ja toidu kontrollisüsteemis teeb olukorra veelgi keerulisemaks prognoositavalt lähima paari aasta jooksul;
  • funktsionaalsete toitude ja tervisetoodete tunnustamine läheb veelgi keerulisemaks ning lastetoitude reeglistik veelgi rangemaks;
  • peamised tarbimistrendid määrab uus generatsioon. Euroopa riikide suurimad konkurendid Hiina turul on ASEAN riigid;
  • E-kaubanduse ülikiire areng. Ligikaudu 20% ostudest tehakse interneti teel ja füüsiliselt kauplust ei külastata;
  • e-kaubandusega tegelevad ettevõtted pakuvad laia spektrit teenustest, tagatud ka külmakett, kuid turulepääs tuleb importööril endal saavutada (valitsuste tasand);
  • Hiina tarbija on väga professionaalne, tunneb huvi ja esitab väga palju küsimusi. Põhiline huvi, kas toit on ohutu;
  • Nielseni uuringu järgi peab 59% tarbijatest kõige olulisemaks toiduohutust, 55% kvaliteeti ja tervislikkust, 41% mahedalt toodetud (nende mõistes ei ole taimekaitsevahendite jääke, ravimite jääke), 41% funktsionaalsust ja ainult 22% hindab premium-tooteid. Tarbijad keskenduvad rohkem sisule kui välimusele. Hinnatakse väga nn clean label’t;
  • brändi-tooted vähem olulised, tarbija ei ole brändile lojaalne, pigem proovib meelsasti uusi tooteid ja maitseid;
  • tuleb olla valmis ja võimeline tõendama oma toodete ohutust ja koostise vastavust Hiina nõuetele;
  • ametkonnad kontrollivad koostisosi ja keelatud koostisosa avastamisel kogu kaup hävitatakse, kauba omanik vangistatakse, ettevõte satub “musta” nimekirja ja edasine tegevus Hiinas on alatiseks läbi.
  • üks peamisi turunduskanaleid on Hiina –sisene keskkond WeChat. Praktiliselt kogu elu käib selle võrgustiku kaudu, sh suhtlevad läbi selle keskkonna ka valitsusasutused ja pangad
  • tuleb tõeliselt tunnustada meie Maaeluministeeriumi, VTA ja välisministeeriumi ning Pekingis asuva Eesti Suursaatkonna ametnike suurepärast tööd Eesti toidukaupadele Hiina turulepääsu saavutamisel.

 

Eelmine luguValime aasta põllumehe 2018
Järgmine luguEPKK põllumajanduse grupp kohtus Põllumajandusameti esindajatega