Tänane teadmatus tuleviku osas paneb mahetootjad valiku ette

24. septembril Järvamaal Mäos toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja mahetoimkonna koosolekul arutati mahetootmise arenguid Euroopa roheleppe eesmärkide ja ettevalmistamisel oleva Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi strateegiakava 2021 – 2027 valguses. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et ELi mahepind võiks 2030. aastaks moodustada 25% põllumajandusmaast.

„Uute eesmärkide valguses võime heameelt tunda, et Eestis on mahetootmise osakaal umbes 23% kasutatavast põllumajandusmaast, millega oleme ELi esimeste seas. Samas on teravalt esile kerkinud küsimus, kas suudame tulevikus seda taset hoida, rääkimata mahepinna kasvatamisest. Mahetoodangu müügihinnad on mitmes valdkonnas langenud tavatoodete hindadega sisuliselt samale tasemele, mis paneb küsimärgi alla maheettevõtete majandusliku jätkusuutlikkuse,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja mahetoimkonna esimees Hardo Vahemäe.

Vahemäe sõnul on varasem turuolukord ja ekspordivõimalused pigem soosinud mahetootmise arengut, kuid mahetootmise suurendamine on konkurentsi turul oluliselt kasvatanud. Ka avalikel toetustel on mahetootmise jätkusuutlikkuses olnud oluline roll, sest tarbijad pole olnud valmis mahetootmisega kaasnevaid keskkonnahüvesid täiel määral enda kanda võtma.

Kui Euroopa roheleppe osaks oleva „Talust taldrikule“ strateegias räägitakse 25% mahepõllumajanduse osakaalu saavutamisest aastaks 2030, siis praegu ulatub Euroopa Liidu keskmine umbes 8%-ni. „Viimased aastad on näidanud, et näiteks teraviljasektoris on mahetootmine kasvanud tarbimisest kiiremini, mis on viinud turuhindade suure languseni. See kogemus tekitab Eesti mahetootjates suurt ebakindlust tuleviku suhtes ja vaja on riigi selget visiooni sektori edasistest arengutest ja võimalustest mahetootmise kestlikkuse kindlustamisel,“ rõhutas Vahemäe.

Põllumajanduskoja mahetoimkonna kohtumisel väljendati seisukohta, et kavandatud rohepöörde tingimustes võiks mahetootmisel olla suur potentsiaal, kuid praegu on täiesti ebaselge, kas ja kui palju on Eesti riik valmis omalt poolt panustama keskkonnahüvede pakkumise soodustamiseks põllumajandussektoris. Uue eelarveperioodi osas valitseb kahjuks täielik teadmatus, mis on põllumeeste jaoks edasise tegevuse kavandamisel suureks probleemiks.