Soome kogemus: vabatahtlikud tarneahela kokkulepped ei toimi

Soome Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Liit (MTK) loobus osalemast Soome tarneahela kaubandustavasid käsitlevas platvormis.

MTK oli 2014. aastal loodud rahvusliku platvormi asutajaliige. Platvormi eesmärk on rakendada EL vabatahtlikku tarneahela initsiatiivi Soomes ning MTK liitumisega muutus see üheks vähestest organisatsioonidest, kus kõik tarneahela osapooled olid esindatud.

MTK liitus platvormiga suurte lootustega, kuid otsustas nüüd tegevusest eemalduda, kuna ühtki rikkumise juhtumit  ei ole platvormi nõukogus reaalselt arutatud. See ei tähenda, et probleeme tegelikult ei esineks. MTK on teadlik farmerite raskustest lepingute täitmisel. Soome konkurentsiamet on läbi viinud kaks uuringut ostujõu kohta igapäevatoodete kaubanduses ning esmatootjate positsioonist tarneahelas. Soome farmerid on sageli silmitsi juhtumitega, kus lepinguid muudetakse retrospektiivselt ning nad ei tea, milline saab olema toote hind müügi hetkel.

Kuid miks siis farmerid ei seisa enda eest ega esita rikkumise juhtumeid arutamiseks? Küsimuse võib samahästi ka ümber pöörata: miks peaksid farmerid oma nutulaulu nõukogu ette tooma? Platvormil ei ole õigust tühistada lepinguid rikkumise korral ega määrata kompensatsiooni ning nõukogu otsused ei ole ka avalikud. Ülalmainitu koos nn “hirmu faktoriga” tekitab olukorra, kus ükski farmer ei soovi riskida oma äritegevusega ja ei esita kaebust. Risk on liiga suur ja kaebuse esitajal ei ole võita mitte midagi.

MTK kinnitab nüüd saadud kogemuse põhjal, et vabatahtlik isereguleeriv süsteem ilma sanktsioonide ja avaliku teavitamiseta tarneahela tõhustamiseks ei tööta. Ebaausate kaubandustavade kaotamisega tuleb siiski tegeleda. MTK nõuab Euroopa Komisjonilt siduva seadusandluse loomist ja rakendamist.

Eelmine luguÕhusaaste vähendamise eesmärgid peavad olema realistlikud ja saavutatavad
Järgmine luguEuroopa põllumeeste liit Copa valis uue juhatuse