Põllumajandussektori väljavaade on pankade vaatenurgast positiivne, sest sektoris on keskmisest parem laenuteenindamise võimekus ning põllumajandussaaduste turuhindade liikumine on tootjatele soodne, ütles SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt 11. augustil Viljandimaal toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogul peetud ettekandes.
Unt märkis, et põllumajandussektor loob ligikaudu kaks protsenti kogu majanduses loodavast lisandväärtusest. Sektorile olid keerulised aastad 2008-2009, mida iseloomustasid rasked ilmastikutingimused, kokkuostuhindade järsk langus ning üldine turgude madalseis. Koostöös pankadega on põllumehed raskemad ajad üle elanud ning tänu prognooside paranemisele on paranenud ka põllumeeste võimalused laenude hankimiseks.
Eurole üleminek on Undi sõnul põllumajandusele kasulik, kuna toob kaasa madalamad intressid ning kroonilaenude baasintressimäärad on juba täna langenud euriboriga samale tasemele. Samuti vähenevad kaubavahetusega seotud valuutavahetuse kulud, hinnad muutuvad läbipaistvamaks ja püsivamaks ning stabiilne keskkond soosib investeeringute sissevoolu.
Lisaks tõi Unt oma ettekandes välja järgmist:
Piimanduses on killustatus sektoris endiselt suur ning tugevamal positsioonil on suuremad farmid, kes saavad kasutada ELi toetusi. Tänavu juuniks oli toorpiima hind tõusnud tasemele 4,30 – 4,45 krooni/kg ning väljavaade piima hinnale on positiivne. Panga hinnangul on laenukohustuste teenindamine võimalik hinna juures 3,0 – 3,8 krooni/kg. Eesti piimatoodete eksport kasvas tänavu I kvartalis aastaarvestuses 45,7 protsenti ning seda peamiselt Venemaa arvel.
Loomakasvatus on Eestis peamiselt siseturule suunatud ja 2009. aastal oli liha ja lihatoodete eksport 2007. aasta tasemel. Loomakasvatuse väliskaubanduse puudujääk vähenes elusloomade väljaveo tõusu (aastakasv 70 protsenti) tõttu – võrreldes 2004. aastaga oli elusloomade väljavedu kuuekordne. Mullu vähenes nii sea- kui ka veiseliha tootmine: vastavalt üks ning seitse protsenti. Kuid veiseliha keskmine kokkuostuhind tõusis 2,5 protsenti, samas kui sealiha keskmine kokkuostuhind vähenes neli protsenti.
Teravilja kokkuostuhinnad on äärmiselt volatiilsed ning sõltuvad maailmaturust. ELi siseturu hinnad liiguvad maailmaturu toel, kuid hajuvus on väiksem ning muutused teraviljatoodete jaehindades ilmnevad ajalise nihkega. Lisaks saagikusele mõjutavad hindade langus- või tõusutendentsi toornafta hind, transpordi- ja sadamahinnad, euro-dollari kursi muutused, bioenergia tarbimine.
