Maaleht: Uued toetused külvavad põllumeestesse pettumust

“Kui analüüsida eri tootmissuundadega tootjate või­malikke toetusi ettevõtte koh­ta uuel perioodil võrrelduna selle eelarveperioodi lõpuga siis on tootjaid tabamas päris korralik toetuste langus,” kom­menteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhataja Roomet Sõrmus põllumees­te rahulolematust 28. novembri Maalehes. “Aasta baasil võrrelduna 20-30 protsenti, halvemal juhul kuni 50 protsenti.”

Eestile EL eelarvest antavate toetuste hulk suureneb 500 miljoni euro võrra ehk varasemalt 1,2 mil­jardilt eurolt 1,73 miljardi euroni.

“Aasta esimeses pooles tund­sime rõõmu, et saime ELi eelarveläbirääkimistel tänu aktiivse­le selgitustööle oodatust palju parema tulemuse,” nentis Sõrmus. “Viimased kuud on toonud rohkem selgust reformitud ühise põllumajanduspoliitika rakendamise kohta, mis on tootjate optimismi tunduvalt vähendanud.”

Sõrmus tunnistas, et ühtse pindalatoetuse eelarve samm sammult küll kasvab, kuid see ei kompenseeri aktiivsetele tootjatele siseriiklike toetuste ning pindala ja loomadega seotud maaelu arengukava toetuste vähenemist.

UUED TOETUSED

Olulisemad muutused 2014-2020

■ Ühtne pindalatoetus (sh rohestamine): 2013 aastal makstakse 101,2 miljonit eurot ühtset pindalatoetust (109 eurot/ha). Kuni 2020. aas­tani toimub eelarve järkjärguline suurenemine 170 miljoni euroni aastas, kuid toetusmäär jääb lubatud 196 eurost kindlasti palju väiksemaks, kuna põllumajandusmaa pind suureneb hinnanguli­selt ca 1 miljoni hektarini.

■ Riigieelarvest makstavad üleminekutoetused looma- ja taimekasvatuses: 2013. aastal maks­takse 22,4 miljonit eurot toetusi. Järgmisel aastal lubab EL jätkata nende maksmist 24,5 miljoni euro ulatuses, kuid riigieelarve eelnõu kohaselt täiendavate toetuste maksmist ei ka­vandata. Nende maksmise lõpetamine puudu­tab just aktiivseid looma- ja taimekasvatajaid.

■ Maaelu arengukava looma- ja pindalapõhisei toetused: keskkonnasõbraliku majandamise toetuse määr väheneb seniselt 57.52 eurolt/ha alates 2015. aastast 39.53 eurole/ha (talvise taimkatte lisanõude täitmisel lisandub 10 eurot). Alates 2015. aastast väheneb veiste karja­tamise toetuse määr seniselt 51 eurolt 40 euroni looma kohta ning muudetakse veiste karjatamise tingimusi, mis välistab toetusest enamiku uutes vabapidamislautades peetava­test veistest. Alates 2014. aastast ei maksta enam vähem soodsate alade toetust (25 eurot/ha).

Artikkel täispikkuses ilmus 28. novembri 2013 Maalehes

Eelmine luguLihasektoris on kodumaise tooraine kasutamine jäänud liialt tahaplaanile
Järgmine luguTäna õhtul pääsukesemärgiga tooted telesaates Me armastame Eestit!