Lihasektoris on kodumaise tooraine kasutamine jäänud liialt tahaplaanile

Täna, 26. novembril algusega kell 10.30 toimub Tartus, Dorpati konverentsikeskuses (Soola 6, Tartu) Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum 2013. Foorumil arutatakse liha ja lihatoodete turustamise ning tootmisega seotud küsimusi, muuhulgas tutvustatakse foorumil ka Iirimaa ja Ungari kogemusi lihasektori arendamisel. Olulise teemana on tähelepanu all uue põlvkonna spetsialistide koolitamise probleemid lihasektoris. Foorumil toimub sellel teemal arutelu haridusasutuste ja lihatööstuste esindajate vahel.

Viimastel lihafoorumitel oli teravalt päevakorras keeduvorstide, viinerite ja teiste valmistoodete lihasisalduse temaatika. Poelettidelt võib tänaseks üha enam leida kõrge lihasisaldusega tooteid, mis rikastavad oluliselt valikut. Nii on hinnatundlikumal tarbijal võimalik otsustada odavamate toodete kasukas, kuid valikus on terve rida ka kõrge lihasisaldusega kvaliteetsemaid tooteid.

„Loodame, et tööstused võtavad aktiivselt kasutusele ka põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatud vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul, mis ei sisalda lihamassi,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Järgmise sammuna tuleks senisest tunduvalt enam tähelepanu pöörata lihatoodete valmistamiseks kasutatava tooraine päritolule. Sealiha toodetakse Eestis mõnevõrra üle siseturu vajaduse ja ka veiselihaga suudame 95% ulatuses katta kodumaise tarbimismahu. Vaid kodumaine linnuliha tootmine jääb selgelt siseturu tarbimisele alla. Samas on tekkinud paradoksaalne olukord: kuigi me toodame sisemaise vajaduse katmiseks piisavalt sealiha ja ka veiseliha, siis suur osa sellest eksporditakse väärindamata kujul ja meie enda vorsti- ja lihatooted valmistatakse paljudel juhtudel importtoorainest. Eelnevast johtuvalt vajab ilmselgelt põhjalikumat lahtirääkimist mõiste „Eesti lihatoode“.

„Lihasektoris võiks senisest enam kasutada Eestis ainsana päritolule ja kvaliteedile viitavat Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärki, mis oleks lihatööstustele selgeks võimaluseks tarbijaid teavitada lihatoodetes kasutatava tooraine kodumaisest päritolust ja toote kõrgest kvaliteedist,“ lisas Sõrmus.
Eestis oli liha kogutoodang 2012. aastal 81,3 tuhat tonni, millest 62% moodustas sealiha, 21% linnuliha, 16% veiseliha ning 0,9% lamba- ja kitseliha. Kui liha tootmine on viimase kaheksa aasta jooksul suurenenud, siis liha tarbimine on alates 2009. aastast vähenenud. Nii tarbiti  2008. aastal kokku 101,4 tuhat tonni liha (inimese kohta 75,6 kg aastas), 2012. aastal aga 86,9 tuhat tonni (inimese kohta 67,2 kg). Siiski  arvatakse, et pikas perspektiivis liha tarbimine kasvab.

Foorumiks ilmub artiklite kogumik. Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Lisainfo:
EPKK lihatoimkonna esimees Riho Kaselo, tel 51 32916
EPKK põllumajandusvaldkonna spetsialist Martin Vilen, tel 6009349, e-post:martin@epkk.ee

Päevakava

10.30 Sissejuhatus foorumile – Riho Kaselo, lihatoimkonna esimees
10.40 MAK 2014-2020 – Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister
11.10 Euroopa lihaturg ning lihaturu väljavaated – Joseph Burke, Irish Food Board, Iirimaa
11.50 Veiseliha tootmine ja otseturustamise konkurentsieelis – Alan Gilligan, Gilligan Meat, Iirimaa
12.20 Ungari lihasektor, eksportturud ja tooted – Györgyi Molnar, Hungarian Poultry Board, Ungari

13.00 Esinejate diskussioonivoor

Kutseõppe probleemid – Silja Sillakivi, Maag Lihatööstus
Kas kutseõpe vastab tootjate soovidele ning mida parendamiseks ette võtta
Lembit Lepasalu – Eesti Maaülikool, Arnold Pastak – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Kalle Toom – Haridus-Ja Teadusministeerium, Andrus Mõttus Tartu KHK, lihatööstuste Saaremaa LT, Maag LT, Atria, Rakvere LK, Nõo LT, Oskar LT esindajad.
14.00-14.50 Lõuna
14.50 Lihatehnoloogia õpe pärast haridusreformi – Lembit Lepasalu, Maaülikool
15.10 Sealihasektor ning tootemärgistuse eesmärgid – Einar Jakobi, Viru Lihaühistu
15.30 Lihaveisekasvatus Eestis. Perspektiivid ja väljakutsed – Aldo Vaan, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts
15.45 Eesti lamba- ja kitselihasektori võimalustest aastal 2013 – Ell Sellis, Eesti Lambakasvatajate Selts
16.00 Lihasektori analüüs FADN andmetel – Marju Aamisepp, Maainfokeskus
16.20 Põllumajandussaaduste ja toidu kvaliteedikava – Ain Zereen, Veterinaar-ja Toiduamet
16.35 Foorumi kokkuvõte ja lõpetamine – Riho Kaselo, lihatoimkonna esimees
Eelmine luguEPKK Lihafoorum 2013
Järgmine luguMaaleht: Uued toetused külvavad põllumeestesse pettumust