Balti riikide põllumajandus on kahe aastakümnega sulgenud investeeringutes vaid umbes kolmandiku lõhest ELi keskmisega. Sama tempoga jõutaks keskmiseni alles umbes 2070. aastal. Selle sõnumiga kohtusid Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandusorganisatsioonid 27. oktoobril Brüsselis ühe päeva jooksul nelja Euroopa Komisjoni volinikuga. Nad teevad ettepaneku luua ELi aastate 2028–2034 eelarves idapiiri riikide jaoks ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) lisanduv rahastamisvahend, mis võimaldaks piirkonna põllumajandus- ja toidutootmisel kiiremini areneda ning investeerimislõhe teiste liikmesriikidega sulgeda.
Organisatsioonide sõnul kasvab põllumajanduse investeerimisvajadus ajal, mil riikide kaitsekulud suurenevad ja laenuraha kallineb. Kohtumistel tutvustati ühist seisukohta „Toidujulgeolek on Euroopa julgeolek“.
Organisatsioonide hinnangul jäävad õiglased otsetoetused ka edaspidi vajalikuks, et tagada võrdsed konkurentsitingimused ühisturul ja sissetulekute stabiilsus. Pikas plaanis peab põllumajandus aga üha suurema osa tulust teenima turult. Selleks peab piirkond tegema arenguhüppe, mis eeldab investeeringuid loomakasvatusse, aiandusse, toiduainetööstusse ja maaparandusse ning toidutootmise toimepidevusse kriisiolukorras.
Eestit esindasid kohtumistel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL). Ühise seisukohaga liitusid Soome Põllu- ja Metsamajandustootjate Keskliit (MTK), Läti Põllumajandustootjate Parlament (Zemnieku Saeima) ja Läti Põllumajandusorganisatsioonide Koostöönõukogu (LOSP) ning Leedu Põllumajandusettevõtete Liit (LŽŪBA), Leedu Talupidajate Liit (LŪS) ja Leedu Põllumajandusnõukogu (ŽŪT).
Euroopa Komisjoni volinikud: idapiiril on teistsugused tingimused
Kohtumistel Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse voliniku Valdis Dombrovskise, asepresident Henna Virkkuneni, põllumajandus- ja toiduvoliniku Christophe Hanseni ning kaitse- ja kosmosevoliniku Andrius Kubiliusega arutati idapiiri põllumajanduse olukorda ning seda, kuidas tagada piirkonna toidujulgeolek ja toidutootmise toimepidevus kriisides.
Volinikud olid ühel meelel, et idapiiri riikide tingimused erinevad ülejäänud Euroopa omadest ning ELi poliitikates tuleb arvestada sellega, et Euroopa Liidu idapiiriäärsed maapiirkonnad oleksid asustatud. Samuti nõustusid nad, et põllumajandus ja toidutootmine on osa üldisest julgeolekust ning toidutootmise toimepidevus peab olema tagatud. Põllumajandustootjad panustavad julgeolekusse ka oma teadmiste, oskuste ja masinapargiga ning Euroopa Komisjoni poliitikad peavad seda toetama.
Volinik Valdis Dombrovskis kinnitas, et piirkonna roll muutub üha olulisemaks ning idapiiri asukohta on ELi järgmise eelarve riiklike eraldiste arvutamisel arvesse võetud. Asepresident Henna Virkkunen tõi välja, et tehisintellekt ja uued tehnoloogiad aitavad tõsta põllumajanduse tootlikkust ning need tuleb kiiremini kasutusele võtta.
Põllumajandusvolinik Christophe Hansen rõhutas, et on oluline, et need piirkonnad tühjaks ei jääks. Ta kirjeldas oma külaskäiku 10 500 hektari suurusesse Eesti perekonna juhitavasse põllumajandusettevõttesse, mis rakendab taastavaid põllumajandusvõtteid ja on uuenduslik. Tema sõnul ei ole Euroopa Komisjoni eesmärk sellistelt ettevõtetelt toetust ära võtta. Hansen tõi välja, et toorainega maailmaturul konkureerida ei ole võimalik, mistõttu tuleb toetada tootjaorganisatsioone ja ühistuid ning luua lisandväärtust. Tema hinnangul saab põllumajandus senisest enam panustada ka energia tootmisesse.
Kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius rõhutas, et teeb pidevalt tööd selle nimel, et ka teised liikmesriigid mõistaksid: idapiiri riigid on Euroopa Liidu eesliinil ja vajavad eritingimusi.
Idapiiri põllumajandus vajab investeeringutes järeleaitamist
Masinatesse ja hoonetesse on Balti riikide põllumajandusettevõtetes hektari kohta investeeritud oluliselt vähem kui ELis keskmiselt. Eesti põllumajanduse toodang hektari kohta on alla poole ELi keskmisest. Euroopa Komisjon tsiteerib oma loomakasvatusstrateegias hinnangut, mille järgi on idapiiri põllumajanduse rahastamislõhe üle 18 miljardi euro.
Balti riikides ja Soomes on palju põllumajandusmaad, kuid piirkond tervikuna on toidu netoimportija. 2025. aastal imporditi umbes 4 miljardi euro eest rohkem põllumajandus- ja toidutooteid, kui eksporditi. Organisatsioonide hinnangul pidurdavad kohaliku tootmise arengut muu hulgas varasemate aastate väiksemad toetused, kallis kapital ja vähesed tootlikud investeeringud.
„Kaks aastakümmet Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemaid toetusi ja kallimat kapitali on jätnud meie piirkonna investeeringutes maha. Praeguse tempoga jõuame ELi keskmisele järele 45 aasta pärast. Kui me investeeringute lõhet kiiremini ei sulge, ei suuda me kindlustada oma toidujulgeolekut ega kasutada oma potentsiaali olukorras, kus kliimamuutuse tõttu muutub meie piirkond Euroopa toidutootjana üha olulisemaks,“ ütles EPKK põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.
Piirkonna investeerimisvajadust suurendab asjaolu, et hinnanguliselt 60–85 protsenti põllumaast sõltub kuivendusest. Samal ajal peavad riigid suunama üha rohkem raha riigikaitsesse, mis vähendab nende võimalusi põllumajandusinvesteeringuid kaasrahastada. Julgeolekuriskid kajastuvad ka laenutingimustes, muutes tootmise arendamise ettevõtete jaoks keerulisemaks.
Põllumajandus on ka kriisivalmiduse küsimus
Üks teema oli tootmise toimepidevus olukorras, kus elektrivarustus või muud elutähtsad teenused on häiritud. Organisatsioonid tõid esile vajaduse varutoite, autonoomsete energialahenduste ja usaldusväärse satelliitnavigatsiooni järele.
Samuti soovivad nad, et põllumajandus- ja toidutootmise seisukohalt olulised kahesuguse kasutusega investeeringud, mis panustavad korraga nii põllumajandustootmisesse kui ka riigikaitsesse, saaksid vajaduse korral toetust ka kaitsevaldkonna rahastusvahenditest.
„Hajusalt paiknevad talud Euroopa idapiiril on kriisivalmiduse selgroog. Varutoide, oma energia ja töökorras masinapark aitavad talul tootmist jätkata ka siis, kui elutähtsad teenused on häiritud, ning sama võimekusega saab talu toetada ka oma küla, kogukonda ja riiki. Kahesuguse kasutusega investeeringud ei ole kulu, vaid kõige otstarbekam viis tugevdada korraga nii toidujulgeolekut kui ka riigikaitset,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Timo Varblas.
Toetused peavad arvestama piirkonna tegelikke vajadusi
Lisaks uuele investeerimisvahendile soovivad organisatsioonid muuta ELi põllumajanduspoliitika reegleid paindlikumaks. Nende hinnangul peavad liikmesriigid saama ise otsustada, kui palju piirata suurematele põllumajandusettevõtetele makstavaid toetusi. Investeeringutoetus peab võimaldama ka tootmismahu ja loomakarjade kasvatamist, mitte üksnes olemasoleva tootmise säilitamist. Samuti soovitakse, et Euroopa Konkurentsivõime Fondis oleks eraldi rahastusvõimalus toidutootmisele ja -töötlemisele.
Organisatsioonid juhivad tähelepanu ka põlvkondade vahetuse olulisusele. Põllumajandusse on vaja nii uusi ettevõtjaid kui ka noori spetsialiste, kellel pole võimalik talu pärida või osta. Seetõttu peavad suuremad tootmisettevõtted jääma samuti põllumajandustoetuste sihtrühmaks.
Veel soovitakse investeeringutoetuste abil soodustada loomade heaolu parandamist, tagades uute nõuete rakendamiseks piisava rahastuse ja realistlikud üleminekuajad. Samuti peetakse vajalikuks parandada taimekaitsevahendite kättesaadavust väikestel turgudel, ühtlustada loamenetlusi ning võimaldada liikmesriikidel paremini ohjata taastunud metsloomapopulatsioone, et vähendada huntide, karude, hanede ja kormoranide tekitatud kahju.
Tootja peab saama toiduahelas õiglasema osa
Organisatsioonide hinnangul ei sõltu toidujulgeolek üksnes tootmismahust, vaid ka sellest, kas toidutootjad suudavad turul püsida ja tootmisse investeerida.
Seetõttu tõstatati kohtumistel ebaausate kaubandustavade küsimus ning vajadus tugevdada toidutootjate läbirääkimispositsiooni jaekettidega. Toiduahela kestlik toimimine eeldab organisatsioonide sõnul, et tootja saab oma töö eest õiglast tasu ja suudab katta tootmise arendamise kulud.
Balti riikide ja Soome põllumajandusorganisatsioonide ühine seisukoht on, et Euroopa Liidu järgmise eelarve koostamisel tuleb käsitleda idapiiri toidutootmise võimekust strateegilise investeeringuna. Nende eesmärk on tagada, et piirkonna põllumajandus saaks kasutada oma tootmispotentsiaali ning toetada Euroopa toiduvarustust ka keerulistes julgeolekuoludes.
„Euroopa Liit on väga mitmekesine ja üks lahendus kõigile lihtsalt ei sobi. Meie ülesanne on pidevalt selgitada Eesti ja kogu meie regiooni eripärasid ja vajadusi, aga ka meie potentsiaali ning pakkuda välja lahendusi, mis aitaksid meie tootjatel olla konkurentsivõimelisemad. Just seda me volinikega kohtudes tegimegi,“ ütles EPKK ELi põllumajanduspoliitika ja välissuhete juht Kaie Laaneväli-Vinokurov.
Taust: Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandusorganisatsioonid koostasid ühise seisukoha ja seda kokkuvõtva ülevaate 2026. aasta oktoobris. Organisatsioonide esitatud andmed põhinevad Eurostati ja Euroopa Komisjoni põllumajandusettevõtete andmevõrgustiku (FSDN) andmetel.
