Euroopa Komisjon on tulnud välja algatusega parandada toiduainete tarneahela toimimist. Esimese sammuna on alustatud eelmõjuhinnangu koostamisega, mis annab üldised piirid komisjoni mõtetele. Sellega kaasneb nelja nädala pikkune avalik konsultatsioon, mis lõppeb järgmisel teisipäeval. Sügisel avatakse täispikk konsultatsioon (12 nädalat), kus on juba komisjoni poolt täpsemalt formuleeritud küsimused lahenduste leidmiseks ja milles saavad osaleda kõik huvilised. Mõjuhinnangu tulemused peaksid avalikkuse ette jõudma 2018. aasta märtsis.
Koostatud eelmõjuhinnangu dokumendis on kokkuvõtlikult kirjeldatud kitsaskohti, mis esinevad toidutarneahelas tulude jagunemisel. Samuti on antud lühiülevaade seni toimunud algatustest ja tulemustest ning esitatud kitsaskohtade lahendamise võimalustena erinevad stsenaariumid.
Lühidalt taustast
Euroopa Komisjoni juurde loodud põllumajandusturgude sõltumatu kõrgetasemeline töögrupp soovitas 2016. a novembris avaldatud raportis seadusandlikke muudatusi kolmes valdkonnas:
- ebaausad kaubandustavad;
- turu läbipaistvus;
- põllumajandustootjate koostöö võimaldamine (ühistuline tegevus).
Euroopa Komisjon on 2017. a tööplaanis kavandanud eelpool nimetatud teemadega tegelemise.
Ebaausatest kauplemistavadest on räägitud aastaid (alates 2009. a). Komisjon on 2016. a raportis leidnud, et probleemi seadusandlik reguleerimine EL-i tasemel ei ole otstarbekas ja mingit lisandväärtust see ei loo. Sellest hoolimata tegeletakse küsimusega edasi, et leida argumente üldise reguleerimise kasuks.
Euroopa Parlamendi 2016. a resolutsioon ebaausate kauplemistavadega võitlemisest sai tugeva toetuse ja Komisjoni kutsuti üles siiski tegutsema. 2016. a detsembris kutsus EL nõukogu Komisjoni üles koostama mõjuanalüüsi ja tegema ettepanekuid ebaausate kauplemistavade teema reguleerimiseks kas seadusandlike või vabatahtlike meetmetaga. Lisaks sooviti, et oleks senisest suurem õiguslik selgus põllumajandusele antud erisustest konkurentsiõiguses. Lisaks tõstatas Nõukogu toidutarneahela senisest parema läbipaistuvse vajaduse ja informatsiooni parema jaotuse küsimuse.
Niisiis peab Komisjon tegelema kolme teemaga, pakkudes välja lahendusi, mis peaksid aitama toidutarneahela senisest paremat toimimist ja parandama osaliste senist läbirääkimiste positsiooni.
Ebaausad kauplemistavad
Probleemide olemasolu on kinnitanud kõik senised uuringud. Rohkem kui 20 EL-i liikmesriigis on probleemi lahenduseks valitud seadusandlik variant ja lisaks on veel vabatahtlikud algatused ning kokkulepped.
EL-i õigusaktid:
Direktiiv 2005/29/EÜ ja Direktiiv 93/13/EMÜ – käsitlevad äriettevõtte ja tarbija (business-to-consumer) lepingulisi suhteid ning äriettevõtete omavahelisi suhteid ei kata. Direktiiv 2011/7/EL käsitleb hilinenud maksete teemat äritegevuses.
EL-i liikmesriigid on ebaausate kauplemistavade probleemi lahendamiseks, tulenevalt erinevustest ebaausate kauplemistavade olemuses ja esinemises, kasutanud erinevaid teid. Kogu EL-i aastasest põllumajandustoodangu ekspordist moodustab kaubavahetus EL-i liikmesriikide vahel ligikaudu 70%.
Seega on ebaausatel kauplemistavadel liikmesriikide vaheline mõõde ja see loob takistusi ühisel siseturul kaupade vabale liikumisele.
Komisjoni poolt pakutud stsenaariumid:
- status quo; küsimus jääks endiselt liikmesriikide pädevusse;
- EL-i üldised vabatahtlikud juhised ja soovitused liikmesriikidele;
- EL-i tasemel õiguslik raamistik, milles arvestatakse eelkõige tarneahela nõrgemate osalistega ja samuti näiteks toiduaine säilivuse ajaga. Ilmselged ebaausad tavad oleksid keelatud ja ühised minimaalsed tavad kirjeldatud;
- EL-i tasemel minimaalne õiguslik raamistik, mis sisaldaks üldise ebaausate tavade kirjelduse, annaks liikmesriikidele võimaluse üldiste põhimõtete juurutamisel arvestada oma liikmesriigi erisusetega. Liikmesriigi vastavad ametkonnad peaksid aitama ettevõtjatel koostada hea tava juhendeid ja nende kasutamise kohustuse seadustama.
Turu läbipaistvus
Turu läbipaistvus toidutarneahela lõikes on ebaühtlane. Leitakse, et kõige selgem on asi tootjahindadega, kuid oluliselt vähem on informatsiooni töötlemise etapis toimuva kohta. See on põllumajandustootja jaoks tekitanud kättesaadava informatsiooni ebaühtluse, mis mõjutab nende müügiotsuste tegemist.
Komisjoni poolt pakutud stsenaariumid:
- status quo; Komisjon kogub ja avaldab juba praegu turuinfot (Komisjoni määrus (EÜ) No 792/2009). Turuinfo saadaval ka elektroonselt.
- hakata koguma andmeid toidutarneahela erinevatelt tasanditelt. Näiteks loetelu toodetest või tootegruppidest, mille tööstustest väljamüügi hindu hakatakse koguma. Tooted või nende grupid peaksid olema sel juhul koostise mõttes ühtlustatud, hinnad kogutud ja avalikustatud nõuetekohases vormingus.
Põllumajandustootjate koostöö võimaldamine
EL-i põllumajandust puudutav seadusandlus julgustab põllumajandustootjaid tegema koostööd, et seista vastu toidutarneahela teiste osapoolte jätkuvale kontsentreerumisele. Põllumajandustootjate ühistutele on antud ka erisused konkurentsiseaduses. Põhiosa selle punkti sisust on kaetud nn omnibussi- määrusega ja neid aspekte selles dokumendis ei käsitleta. Täiendavalt on Komisjon esile toonud suhkrusektori turukorralduse määruse, mis võimaldab tootjate gruppidel pidada läbirääkimisi nn väärtuste jagamise lepingute üle vabatahtlikkuse alusel. Komisjoni idee on laiendada seda võimalust ka teistele sektoritele.
Väärtuste jagamise mehhanism. Suhkrusektoris on asjaosalistel võimalus vabatahtlikult lisada väärtuste jagamise mehhanism oma lepingutesse (art 125 CMO määrus ja Komisjoni delegeeritud määrus 2016/1166). Selle meetme eesmärk on tekitada parem seos tootja- ja töötlejahindade vahel ning katta võrdsemalt mõlema osapoole võimalik kasum ja kahju.
Komisjoni poolt pakutud stsenaariumid:
- säilitada praegune praktika ja seda mitte laiendada teistele sektoritele;
- võimaldada põllumajandustootjatel ühiselt vabatahtlikkuse alusel pidada läbirääkimisi väärtuste jagamise mehhanismi juurutamise üle kõigis sektorites.
Pärast konsultatsiooni lõppemist avaldatakse tulemused veebilehel. Komisjoni jaoks ei ole tulemused siduvad. Edasine arutelu toimub kõrgetasemelistes töögruppides ja huvigruppidega sotsiaalse dialoogi gruppides.
