AP 2014: Urmas Laht: Meie pole Taani seakasvatajatest kehvemad

Urmas Laht: Meie pole Taani seakasvatajatest kehvemadOÜ Markilo juhataja Urmas Laht usub, et tänu tulemuslikule aretustegevusele ja ühistööle suudavad meie seakasvatajad üha edukamalt konkureerida eksporditurgudel. “Olen elu jooksul kasvatanud noorveiseid, lehmi, lambaid, kanu, aga seakasvatus on jää­nud kuidagi väga hingeläheda­seks,” räägib omaaegne poliitik Urmas Laht, kes kasvatab nüüd aastas kuni 30 000 siga. Ameteid on OÜ Markilo ju­hatajal olnud elu jooksul palju: aastatel 1997-98 oli ta põllumeeste ja vabariigi valitsuse lä­birääkimiste juht, samal ajal lihaühistu Viru juhatuse esimees, ta on olnud ka Tamsalu TERKO tootmisdirektor. Aastatel 1999­2003 oli Laht Riigikogu liige. Autasudest on ta saanud Bal­ti Assamblee medali, Lääne-Virumaa vapimärgi jmt tunnustu­si, viimati Eesti Tõusigade Are­tusühistult tiitli aasta ettevõtja 2013. Edasi loe Maalehest.

KANDIDAAT: URMAS LAHT OÜ Markilo

Tamsalu vald, Lääne-Virumaa; Puurmani vald, Jõgevamaa
Seakasvatus. Aastas kasvatatakse umbes 30 000 siga Vajangu sea­farmis ja Kureoja seafarmis.
Sigade tõuaretus. Aretusliinid: djuroki tõug, eesti suur valge (jorkšir), eesti maatõug (landrass).
Jõusööda tootmine OÜ Kureoja jõusöödatehases.
Sealiha eksport Poola, Lätti ja Leetu, lisaks lihamüük kohalikel turgu­del kaubamärgi Oma Põrsas all.
Maad on omandis 250 ha.

ARVO ALLER, Ida-Virumaa Talupidajate Liidu direktor-konsulent

Urmas Laht on eluaeg olnud tulihingeline seakasvatuse pooldaja, ta on ka ise päris intensiivselt seakasvatuse arengut vedanud. Iseloo­mult on Laht põhjalik ja si­hikindel, ta on inimene, kes vaatab tulevikku ja oskab teha ratsionaalseid otsuseid. Ta kaalub investeeringud väga põhjalikult läbi ning oskab neid ellu viies oma seakasvatuse tulemuslikult tööle panna. Lihatootmise kõrval tegeleb Urmas Laht edukalt ka tõuaretusega. Olen aidanud OÜ Markilol taotleda investeeringutoetusi loomakasvatushoonete rekonstrueerimiseks, kuhu kuulusid ka sisseseaded, ventilatsioon ja söötmisseadmed. OÜ Markilo juhataja Urmas Laht oli sealjuures selline mees, kes ei läinud ajaga kaasa, ei valinud selliseid tootmisseadmed, mis olid kõigil olemas, vaid tegutses tulevikku silmas pidades, nii et nüüd on tema tootmishoonetes uusimal tasemel tehnika ja tehnoloogia. Kõik need in­vesteeringud on aja jooksul ennast õigustanud ja ära tasunud.

 

Eelmine luguAP 2014: Ilmar Teevet viis Vändra OÜ piimanduse tõusule
Järgmine luguAP 2014: Hiiumaa lihaveisekasvatajad hooldavad rannaalasid