Metsandus

Eesti metsamaa pindala on järjepidevalt kasvanud ning 2018. aastal oli see ca 2,3 miljonit hektarit (51,4% maismaast). Läbi aegade suurim oli ka puidu tagavara – 480 miljonit tihumeetrit. Viimase poolsajandi jooksul on Eesti metsade pindala suurenenud kaks ja puidutagavara 2,5 korda.

Metsade juurdekasv oli 2018. aastal üle 16 miljoni tihumeetri. Raiemaht oli 2017. aastal 12,5 miljonit tihumeetrit, 2018. aasta andmed pole veel teada, kuid raiedokumentide järgi planeeriti raideid 15,6 miljonit tihumeetrit. Sellest erametsades 11,3 miljonit tihumeetrit, kuid siinkohal tuleb rõhutada, et tegu on raiekavatsustega ja näiteks 2017. aastal raiuti erametsades vaid 56% kavandatud puidumahust.

Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt ning keskmisest enam on küpseid, küpsusvanuse ületanud ja 20 aasta jooksul küpse vanuseni jõudvaid puistuid. Küpsusvanusesse jõudnud majandusmetsades tuleks kindlasti planeerida uuendust.

Erametsad ja nende majandamine

Eestis on metsamaad kokku ligikaudu 2 miljonit hektarit ehk pool maismaa pindalast, erametsamaa omakorda moodustab sellest umbes poole (1 065 993 ha).

Erametsaomanikke on Eestis kokku ca 113 000, neist juriidilisi isikuid üle viie ja poole tuhande. Arvestatud on kõiki, kellel on metsamaad vähemalt 0,1 hektarit. Eraisikutele kuulub metsamaa pindalast 65%, juriidilistele isikutele 35%. Aastast aastasse järjest enam juriidiliste isikute osakaal tõuseb.

Füüsiliste isikute metsamaa keskmine suurus on 6,4 hektarit, juriidilistel isikutel 65,7 ha. Väikesed metsakinnistud ja kehvad teadmised metsade majandamisest võivad osutuda metsaomanikule kulukaks, mistõttu riik toetab ühistegevuse arendamist. Olulist rolli erametsaomanike ühendamisel mängivad metsaühistud, mis tagavad metsaomanikele kõik neile vajalikud metsandusega seotud teenused. Piirkondlikud metsaühistud leiate Metsaühistu kodulehelt.

Suuremat osa erametsaomanikest iseloomustab vähene soov oma metsa majandada. Kõige aktiivsemad metsade majandajad on füüsilised isikud, kellele kuulub 10‒50 ha metsamaad ja juriidilistest isikutest need, kelle metsaomandi suurus on üle 500 ha. Metsaühistute liikmed on metsa majandamisel teistest 2,4 korda aktiivsemad. Viimase viie aastaga on ühistute liikmeskond kolmekordistunud.

Valgustusraiete ja metsaistutamise mahud erametsades on võrreldes kümne aasta taguse ajaga enam kui kahekordistunud.

Kaitsepiirangud

Üle neljandiku Eesti metsadest on erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada metsa majandamisel metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on range kaitse all 13,2% metsadest ja seal on majandustegevus keelatud. Rangelt kaitstavate metsade kogupindala osas on saavutatud metsanduse ja looduskaitse arengukavades püstitatud eesmärk.

Eesti metsade statistilist analüüsi teeb Keskkonnaagentuur ning iga-aastane statistika on leitav siit.

 

VAATA UUDISEID >>

 

Foto: Shutterstock