Metsandus

Eesti metsamaa pindala on järjepidevalt kasvanud. 2019. aastal oli see ca 2,3 miljonit hektarit (51,4% maismaast). Läbi aegade suurim oli ka puidu tagavara – 480 miljonit tihumeetrit. Viimase poolsajandi jooksul on Eesti metsade pindala suurenenud kaks ja puidutagavara 2,5 korda.

Metsade juurdekasv oli 2019. aastal 16,4 miljoni tihumeetrit. Hinnanguline raiemaht eksperthinnangute põhjal oli 2019. aastal 11,3 miljonit tihumeetrit. Võrdluseks – 2018. aastal raiuti erametsades 8,6 miljonit tihumeetrit ning riigimetsades 4,1 miljonit tihumeetrit puitu.

Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt ning keskmisest enam on küpseid, küpsusvanuse ületanud ja 20 aasta jooksul küpse vanuseni jõudvaid puistuid. Küpsusvanusesse jõudnud majandusmetsades tuleks kindlasti planeerida uuendust.

Erametsad ja nende majandamine

Eestis on metsamaad kokku ca 2,3 miljonit hektarit ehk pool maismaa pindalast, erametsamaa omakorda moodustab sellest 48,3% (1 125 300 ha).

Erametsaomanikke on Eestis kokku ca 113 000, neist juriidilisi isikuid üle viie ja poole tuhande. Arvestatud on kõiki, kellel on metsamaad vähemalt 0,1 hektarit. Eraisikutele kuulub metsamaa pindalast 65%, juriidilistele isikutele 35%. Aastast aastasse järjest enam juriidiliste isikute osakaal tõuseb.

Füüsiliste isikute metsamaa keskmine suurus on 6,4 hektarit, juriidilistel isikutel 65,7 ha. Väikesed metsakinnistud ja kehvad teadmised metsade majandamisest võivad osutuda metsaomanikule kulukaks, mistõttu riik toetab ühistegevuse arendamist. Olulist rolli erametsaomanike ühendamisel mängivad metsaühistud, mis tagavad metsaomanikele kõik neile vajalikud metsandusega seotud teenused. Piirkondlikud metsaühistud leiate Metsaühistu kodulehelt.

Suuremat osa erametsaomanikest iseloomustab vähene soov oma metsa majandada. Kõige aktiivsemad metsade majandajad on füüsilised isikud, kellele kuulub 10‒50 ha metsamaad ja juriidilistest isikutest need, kelle metsaomandi suurus on üle 500 ha. Metsaühistute liikmed on metsa majandamisel teistest 2,4 korda aktiivsemad. Viimase viie aastaga on ühistute liikmeskond kolmekordistunud.

Valgustusraiete ja metsaistutamise mahud erametsades on võrreldes kümne aasta taguse ajaga enam kui kahekordistunud.

Kaitsepiirangud

Rohkem kui neljandik Eesti metsadest on erinevate kaitsepiirangutega, kus kaitse-eeskirjadega saab metsa majandamisel seada metsaseadusega sätestatust erinevad tingimused. Kokku on range kaitse all 14,1% metsadest ja seal on majandustegevus keelatud. Rangelt kaitstavate metsade kogupindala osas on saavutatud metsanduse ja looduskaitse arengukavades püstitatud eesmärk. Muu  kaitsealuse metsamaa osakaal on 11,3%.

Eesti metsade statistilist analüüsi teeb Keskkonnaagentuur ning iga-aastane statistika on leitav siit.

 

VAATA UUDISEID >>

 

Foto: Shutterstock