Uus uuring kinnitab strateegia “Talust taldrikule” tohutuid tagajärgi ELi toidutootmisele

Allikas: Euroopa Komisjon

Kui palju on vaja veel uuringuid „Talust taldrikule“ strateegia mõju kohta, enne kui Brüsselis tõeline arutelu algab, küsib Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon Copa-Cogeca sellel nädalal avaldatud uue uuringu tulemusi kommenteerides.

Selle nädala alguses avaldas Kieli Ülikool uue uuringu strateegia „Talust taldrikule“ (Farm to Fork) rakendamise võimalike tagajärgede kohta. Nimetatud aruanne kinnitab Euroopa Komisjoni keskse strateegia tohutuid tagajärgi Euroopa Liidu toidutootmisele, meie põllumajandusettevõtetele ja maapiirkondadele. Kinnitades suve keskel väga diskreetselt avaldatud Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilist aruannet, toob see uus uuring esile ka tohutu süsinikdioksiidi lekke, mis võib tuleneda asjaolust, et „Talust taldrikule“ strateegias on lähtutud vaid suurtest eesmärkidest. Uue uuringu autorid ütlevad, et „Talust taldrikule strateegia ei ole kliimamuutuste vastu tõhus“!

Rohkem kui aasta pärast seda, kui Euroopa Komisjon tuli välja „Talust taldrikule“ strateegiaga, puudub jätkuvalt selle ametlik mõjuhinnang, mis sunnib erinevaid ülikoole ja sidusrühmi hindama selle võimalikku mõju. Viimastel nädalatel on avaldatud mitmeid uusi uuringuid, mille tulemused on üsna sarnased. See peaks muret tekitama ka väljaspool põllumeeste kogukonda.

Tootmise poolel kinnitab see uus hinnang nagu ka kõik varasemad uuringud, et „Talust taldrikule“ strateegia elluviimine tooks kaasa tootmise olulise languse. Autorite hinnangul jääks see kogu ELis vahemikku -20% veiseliha, -6,3% piima, -21,4% teravilja ning -20% õliseemnete puhul. Nagu kõik varasemad uuringud, ootavad autorid olulist hinnatõusu. Kõige tugevamat hinnamõju täheldati veiseliha puhul, mille kasv oli +58%, sellele järgnes sealiha +48% tõusuga, seejärel toorpiim ca +36% hinnatõusiga. Põllukultuuride hinnatõus varieerub +15% puu- ja köögiviljade puhul, +18% õliseemnete puhul ja +12,5% teravilja puhul. Kaubanduse osas on kristallselge ka Kieli Ülikooli järeldus: kui kõiki Talust taldrikule meetmeid rakendatakse samaaegselt, siis muutub Euroopa Liit teravilja ja veiseliha netoeksportijast tagasi nende toodete netoimportijaks.

Nii nagu Teadusuuringute Ühiskeskuse suvel avaldatud uuring, siis toimub ka selle uue aruande kohaselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine Euroopa Liidus -29%. Autorid leiavad siiski, et strateegia ei ole kliima seisukohast tõhus, sest strateegia toob küll kaasa CO2 heite vähendamise Euroopa Liidu LULUCF-sektoris 50 miljoni tonni CO2ekv võrra, aga samal ajal toob meie tootmise ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse kaasa kasvuhoonegaaside 54,3 miljonit tonni CO2 ekv suurenemise. Need kaks suundumust koos neutraliseeriksid ELi strateegia loodetud mõju põllumajanduse heitkoguste tõhusale vähendamisele.

Teadlaste järeldus peaks olema äratus Euroopa poliitikakujundajatele, „Talust taldrikule“ strateegia ei vasta järjepidevale põllumajanduspoliitilisele strateegiale. Üksikud „Talust taldrikule“ meetmed seavad küll konkreetseid tootmispiiranguid, kuid need ei kujunda veel järjepidevat põllumajanduspoliitika raamistikku, mille eesmärk on saavutada rohelise kokkuleppe eesmärgid põllumajanduses.

Sellesse uuringusse, nagu ka eelmistesse tuleb siiski suhtuda teatud ettevaatlikkusega, sest „Talust taldrikule“ strateegia mõju on suur ja seda on raske ühe modelleerimisvahendiga mõista. Arusaamatuks jääb siiski, miks neid mudeleid enne kvantifitseeritud eesmärkide väljakuulutamist välja ei töötatud? Miks ei ole komisjon veel selle strateegia mõjuhinnangut läbi viinud, võimaldades meil konkreetseid lahendusi arutada? Miks valmistub Euroopa Parlament täiskogul hääletama veelgi piiravamate meetmete üle ilma lisamõju mõõtmata?

Valik strateegia “Talust taldrikule” mõjuhinnanguid

Eelmine luguEPKK: Oluline on tagada MESi töö toimimine
Järgmine luguDenis Pretto Viinamärdi talu pakub Itaalia hõrgutisi