Pajumäe noorperemees Viljar Veidenberg ütles Avatud talude päeval inimesi tervitades, et neid pani üritusega liituma soov näidata inimestele päris toidutootmist. „Tahtsime, et nad näeksid oma silmaga kust tuleb piim, kuidas saab sellest piimatoode ja kuidas see lõpuks poelettideni jõuab,“ sõnas Viljar rahvast vaadates, kes tema kannul taluterritooriumil ringkäiku teevad.
Pajumäe talus on 90 lüpsilehma, pluss noorloomad ja vasikad, kokku 200 looma. Edasist karja suurendamise plaani pidurdab olemas olev laudahoone. „Kui tahaksime kasvada, tuleb meil ehitada suurem, kaasaegne laut, mida me nagunii peame tegema,“ võttis Viljar Veidenberg kokku hetkeseisu. „Aga võib-olla ei olegi alati eesmärk suureks ettevõtteks kasvamine vaid hea on jääda sinna, kus klient saab tunda rohkem personaalsust ja isikupära ning säilib võimalus otse ühendus saada ettevõtte omanikuga ning uurida kuidas mingi toode on lettidele jõudnud,“ arutles ta.
Jätkusuutlik tootmine
Lehmade heaolu on Viljarile oluline teema. Ta sõnas, et väljalüpstud piimakoguse suurendamisele nad ei keskendu. „Mahust olulisem on, et lehma väga ära ei kurnaks. Me näeme piimatootmist sellisena, et lehmal oleks ka hea olla, pigem jälgime piimas rasva ja valgusisaldust. Meil on holsteini tõugu lehmad ja nemad annavad hea sööda juures ka hästi piima,“ kinnitas ta.
Lauda vastas üle õue on moodne meierei, mis avati 2018. aastal. Sinna läheb otse laudast jahutusseadmetesse Pajumäe lehmade piim, 1500-2000 liitrit päevas, millest valmib 130 nimetaust erinevaid piimatooteid. Ühe talu kohta on see väga muljetavaldav number. Talu algusaastaid meenutades ütles Viljar Veidenberg, et vanematel oli tollal üsna keeruline suurtesse poekettidesse talu toodetega sisse saada, keegi ei tahtnud väiketootjaid jutulegi võtta. Mida rohkem aga hakkasid tarbijad mahetooteid poodides küsima, seda rohkem avanesid ka suurpoodide uksed. „Ega meil endal turundusinimest tööl polegi,“ muigas Viljar. „Poed hakkasid meiega ise ühendust võtma, et tooteid poodi saada.“
Täna sõidab nende kaubaauto üle Eesti ja viib poodidesse tooteid laiali. Kuigi võib tunduda, et tooted müüvad ennast hästi ja tootmises on stabiilsus saavutatud, ütleb Viljar, et ettevõtte pidev areng sunnib otsima uusi lahendusi, parendama loomapidamisvõtteid ja piima tootmist. „Mahetootmisel on alati kuhu areneda. Kuna me väetisi oma põldudel ei kasuta, oleme CO2 piirnormide küsimusega kenasti toime tulnud. Kui toodetest rääkida, siis põhiline, mida me soovime saavutada, et meie tooted oleks maitsvad ja kvaliteetsed. Et inimestel oleks vabadus valida põhitoidu kõrvale teistmoodi maitseid ja tooteid – see on väga tähtis.“
Keerulised ajad
Energia- ja jõusöödahindade tõus paneb Pajumäe talu- ja meiereirahva veelgi hoolikamalt läbi mõtlema kogu tootmistsüklit. Noorperemehele teevad eriti head meelt eelmisel aastal soetatud päikesepaneelid, mis väljal elektrit toodavad. Suvel katab sealt tulev elekter täielikult meierei ja farmi vajaduse ja isegi saab elektrit võrku tagasi müüa. „Kui varem olid need kopikad, mis tagasimüügist saime, siis nüüd on needki hinnad veidi tõusnud,“ nentis ta. Lisades, et talvel on seevastu kolm kuud nii tagasihoidliku tootmisega, et siis pole mõtet paneelidelt isegi lund maha pühkida.
Kui uurin, et kas poodide hinnatõus on ka nendeni jõudnud, selgitab Viljar mulle, et kuna nemad ise toodavad piima ja ise viivad selle ka kauplusesse, siis saavad nad ise öelda, mis hinnaga nad oma tooteid müüvad. „Siis on juba kaupluse otsus, kas nad selle hinnaga tooteid panevad letile või mitte – siiamaani on nad nõus olnud, sest kõik saavad aru, et kui enamus asju lähevad poole kallimaks, siis tuleb ka meil oma tehtud kulutused õiglaselt hinnastada.“
Tänu sellele, et Pajumäe talu varustab lehmi suures osas enda söödaga, hoitakse kulud kontrolli all. Isegi tootmises üle jääv vadak läheb noorloomadele joogiks. Väljast hangitakse juurde vaid mineraalained, soola ja proteiinisööta. „Oleme küll katsetanud proteiinisööta ise toota, aga meil on lihtsam ise teravilja ja heina kasvatada – sellega saame väga hästi hakkama ning proteiinirikas sööt sisse osta, et kõik oleks tasakaalus“ selgitas Viljar.
Kuigi Pajumäe talu on oma mahedate piimatoodetega ammu teada-tuntud, selgub Viljari jutust, et tuntus alati ei aita. Nii on neilgi paras peavalu töötajate leidmisega ja Viljari jutust jääb kõlama tõdemus, et lauta naljalt inimesi ei saa. „See mure jääb alati aga sellest on ikkagi abi, et inimesed meid juba teavad ja nii ei tule nad päris võõrasse kohta tööle. Praegu töötab talus ja meiereis koos minuga kokku 12 inimest,“ ütles ta ringkäiku lõpetades.
