Sõjategevus toob esile vajaduse välissõltuvuse vähendamiseks investeerida kohalikku põllu- ja ringmajandusse

Foto: Adobe Stock

Põllumajandussektor pakub võimalust kahandada Eesti sõltuvust Venemaa energiast, toorainest ja väetistest – näiteks biogaasi tootmise laiendamise või loomakasvatuse potentsiaali parema ärakasutamise näol olukorras, kus kaubanduspiirangutest Venemaaga tuleneb näiteks väetiste puudujääk.

1. märtsil toimub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hübriidkonverents Keskkonnafoorum 2022, mis võtab fookusesse põllumajandussektoris rohepöörde jätkusuutliku rahastamise, püüdes arvestada ka hetkeolukorda Euroopas ja maailmas.

„Praegu Ukrainas aset leidvate sündmuste valguses on oluline nii põllumajanduses kui ka laiemalt majanduses investeerida taastuvenergia tootmisse ja ringmajandusel põhinevatesse lahendustesse, et vähendada Eesti välissõltuvust kolmandate riikide energiast, toorainetest ja väetisest. Põllumajandussektor pakub siin mitmeid võimalusi. Näiteks biogaasi tootmise laiendamine või loomakasvatuse potentsiaali parem ärakasutamine olukorras, kus kaubanduspiirangud Venemaaga tekitavad suure väetiste puudujäägi,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Investeeringud jätkusuutlikesse ja keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse on kallid ja pikaajalised. Selliste investeeringuotsuste tegemiseks vajavad ettevõtted toetavat poliitilist keskkonda. „Praeguseks on veelgi olulisemaks muutunud maaelupoliitika riigipoolse kaasrahastamise suurendamine, et ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas oleks piisavalt vahendeid põllumajanduse rohepöörde toetamiseks. 2023. aastast rakenduva uue kava eelarves on hetkeseisuga keskkonnainvesteeringute eelarve praeguse perioodiga võrreldes pea poole võrra vähenenud,“ lisas Sõrmus.

„Kriisiolukordades mõistame järjest enam, kui tähtis on tagada meie põllumajanduse elujõulisus, et kindlustada Eesti kodanike varustatus kodumaise toiduga,“ lisas Sõrmus. Tema sõnul on heameel tõdeda, et Eesti põllumajandus ja toidutootmine on maailma lõikes keskkonnasäästlikumaid. Põllumehed mõistavad oma rolli ökosüsteemi toimimisel ning on oma tegevustes vastutustundlikud ja arvestavad igakülgselt loodusega.

Foorumil tutvustavad rohepöörde ja ÜPP strateegiakava keskkonnameetmeid Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik ja Copa-Cogeca põllumajandustoodete, uute tehnoloogiate ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonna juhataja Daniel Azevedo. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela tutvustab, kuidas on kavas finantseerida rohepööret. Rootsi Põllumeeste Liidu LRF esindaja Jens Berggren räägib sellest, milline on tulevikus roheline põllumajandusinvesteering. LHV ESG valdkonna juht Ragne Maaseli ettekanne käsitleb jätkusuutliku rahastamise printsiipe ehk panga vaadet kestlikule ärimudelile. Mis on süsinikupõllundus ja kuidas see toimib? Seda tutvustab Eesti ELi Alalise Esinduse põllumajandusnõunik Martti Mandel. Kavas on ka põllumajandustootjate ja teadlaste arutelu rohepöörde väljakutsetest, milles osalevad Andres Oopkaup (Crocus OÜ), Silver Kuus (Agrone OÜ), Andres Vaan (Topi Talu OÜ, Aasta Põllumees 2021) ja Ants-Hannes Viira (Eesti Maaülikool).

Foorumit juhib loodusajakirjanik Kristo Elias. Keskkonnafoorumi osavõtjaid oodatakse Tallinnas, Swissôtel Tallinn (Tornimäe 3) konverentsikeskuses (Ballsaal 3), kust toimub ka konverentsi videoülekanne. Otseülekanne algab 1. märtsil kell 10:00. Konverentsil osalemine on tasuta, konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Tänavune keskkonnafoorum toimub teist korda, eelmisel aastal toimunud esimene virtuaalne keskkonnafoorum oli väga edukaks, kus osales kokku üle 300 kuulaja.

Jälgi konverentsi (tõlketa) SIIN

Jälgi konverentsi (tõlkega) SIIN (inglise keelsed ettekanded tõlgitakse eesti keelde)

Keskkonnafoorumi päevakava on kättesaadav EPKK veebilehel.

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak, riina@epkk.ee, tel +372 600 9315