Talve jooksul on põllumeestel kogunenud suur hulk kasutatud silokilet, mida seadus käsitleb pakendina ning mille eest põllumeestel tuleb tasuda riigile aktsiisi. Siiski on ka alternatiivseid lahendusi, millega on võimalik üheaegselt vabaneda silokilest, täita kohustused riigi ees ning seda tunduvalt soodsamalt kui kõrget aktsiisimäära tasudes. Teema muutus põllumajandustootjate jaoks aktuaalseks aasta tagasi seoses Keskkonnaministeeriumi poolt Pakendiseadusest tuleneva kohustuse täpsustamisega, mis annab selged juhtnöörid silorullikile taaskasutamisele. Milline on aga olukord aasta pärast selguse saabumist? Eks jätkuvalt ole neid, kes ei tea täpselt, mida kasutatud silokilega ikkagi teha või kuidas oma kohustusi täita.
Silokile viimine prügimäele on kallim kui taaskasutusse suunamine
Osad põllumehed koguvad silokilet kokku lootuses, et hindade tõustes saavad selle eest raha, osad põllumehed viivad jätkuvalt silokile lihtsalt prügilasse ja maksavad ise selle eest palju raha. (Prügilasse viimise hind on keskmiselt 60% kallim kui taaskasutusse suunamine!). Aktsiisi eeldatavalt suur osa ettevõtjatest ei maksa, püütakse ilma läbi saada.
Kohustuste täitmine tegelikult lihtne ja soodne
Selleks, et käituda seadusekuulekalt, on oluline teada, et taaskasutusse tuleb suunata vähemalt 55 % kasutatud kilest. Põllumees saab väga lihtsalt ise Pakendiseadusest tulenevaid kohustusi täita – kogub silokile kokku, annab üle vastavaid tegevuslube omavale jäätmekäitlejale ning saadud taaskasutustõendi alusel tõendab kohustuste täitmist . Tõend vabastab põllumehe silokile pakendiaktsiisi maksmisest ( 1tonn = 2500 EUR). Lisaks seaduse täitmisele saame silokilet taaskasutusse suunates anda oma panuse keskkonna hoidmisesse. Sõltub see ju meist endist, millise keskkonna oma järgnevatele põlvkondadele pärandame.
Ühtlasi tasub teada, et lisaks silokilele saab taaskasutusse suunata ka võrku, mida silo pallimisel kasutatakse. Oluline on tagada, et võrk ja silokile oleksid eraldi. Kui võrk ja kile mässitakse omavahel kokku, siis taaskasutamine on problemaatiline – tegemist on erinevate materjalide, erinevate plastikutega. Tõepoolest, selline nö. segumaterjal sobib küll jäätmekütuseks (põletatakse energia saamiseks), kuid Pakendiseadus nõuab kohustuste täitmiseks rohkemat. Silokile vastuvõtmisel peab see vastama puhtusenõuetele. Ka võrk peaks olema enam-vähem tühjaks raputatud. Keegi ei eelda, et seda pesema peaks. Ragn-Sells võtab nii võrku kui silokilet vastu kõigilt – suurettevõtjatest väikepõllumeesteni. Silokilet on võimalik ära anda seitsmes Ragn-Sellsi käitluskohas.
Mida kasutatud silokilest ja võrgust taastootmisel teha saab?
Võrgust saab uuesti nööri, võrku, plastkaste, plastist prügikaste, Big-bag kotte. Silokile läheb näiteks prügikottide tootmiseks. Siinjuures on heameel tõdeda, et näiteks Ragn-Sellsi plastikute taaskasutuse valik laieneb pidevalt. Suisa iga kuu lisandub mõni plastikmaterjal, millel enne taaskasutusväljundit polnud. Plasti eraldame ca 30 erinevaks fraktsiooniks.
Pakendiseadusest tulenev kohustus on lahtiseletatult Keskkonnaministeeriumi kodulehel:http://www.envir.ee/1128681
Lisainfo
Lisainfo saamiseks pöördu Ragn-Sellsi pakendijäätmete teenusejuhi Kalle Grentsi (tel: 5666 7705; e-post: kalle.grents@ragnsells.ee) või Tootjavastutusorganisatsiooni Krsitiina Dreimanni poole (tel: 681 1480; e-post kristiina.dreimann@tvo.ee).
