Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, millega sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud.
Valitsuse algatatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduses (377 SE) on loetletud 16 ebaausat kaubandustava, millest üheksa on igal juhul keelatud. Näiteks ei tohi ostja muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega jne.
Ülejäänud seitse ebaausat kaubandustava on keelatud juhul, kui nendes ei ole eelnevalt selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud. Näiteks, kui tarnelepingus ei ole kirjalikult kokku lepitud põllumajandustoote ja toidu allahindluse kulude katmine, loetakse selliste kulude katmise nõudmist müüjalt ebaausaks kaubandustavaks. Need tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi ja on algusest peale kehtetud.
Järelevalvet kaubandustavade üle hakkab tegema Konkurentsiamet. Samuti peab Konkurentsiamet hakkama avaldama vastavat aastaaruannet ning esitama Euroopa Komisjonile iga aasta 15. märtsiks ülevaadet seaduse nõuete kohaldamise ja nende täitmise tagamise kohta.
Ebaausa kaubandustava keelu rikkumise kohta nähakse ette ka vastutus. Füüsilisele isikule on ette nähtud rahatrahv kuni 1200 eurot või arest ja juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot.
Seaduse eesmärk on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest. Seadusega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Ivari Padar (SDE) ja Aivar Kokk (I).
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastu oli üks.
