Põllumajanduskoja aretuskonverentsil astuvad üles maailma tippeksperdid

Foto: shutterstock.com

8. aprillil toimuva EPKK Aretuskonverentsil astuvad üles tunnustatud aretusmaterjali tootjad, praktikud kodu- ja välismaalt ning teadlased Eesti Maaüikoolist. Konverents toimub Pärnus, kuid seda saab vaadata ka videoülekande kaudu.

Välisriikide ekspertidelt saadakse ülevaade, millised on globaalsed suundumused veiste aretuses ning milliseid lahendusi pakuvad maailma juhtivad aretusmaterjali tootjad veisekasvatuse kasumlikkuse suurendamiseks. Räägitakse täppisandmete kasutamisest aretuses ning lisaks annavad Eesti Maülikooli tedlased edasi praktilisi teadmisi sellest, kuidas toimub aretusväärtuse arvutamine ning mida peaks loomakasvataja teadma geneetikast aretusotsuste tegemisel.

“Tänapäevane tõuloomakasvatus on suures muutuses. Klassikaline tõuaretustöö on läinud palju täpsemaks ning selektsiooni tehakse suurema arvu populatsiooni hulgast. See on hea näide, mida on pakkunud meile genoomselektsiooni rakendamine ning võimalus suurema tähelepanu osutamiseks karja tervist mõjutavatele aretusvalikutele. Lisaks peab täna arvestama ka söödahindade kallinemisega,” ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko.

“Üha rohkem kuuleme aretustöö juures jutte majanduslikust tasuvusest, milline loom on omanikele kõige kasulikum. Samuti tehnoloogiatest tulenevad muutused avaldavad mõju meie tänapäevasele karja juhtimisele. Üha enam tuuakse aretustöösse rohepöördest tulenevat suunda, kus on väiksem rõhk toodangu hulgale ja enam tähelepanu loomade karjatamisele ning keskkonnahoiule,“ lisas Bulitko.

Aretuskonverents pakub hea võimaluse erinevate põllumajandusloomaliikide ning tootmissuundadest tulenevateks aruteludeks. Lektoriks on Eesti teadlased ja praktikud ning suurte kogemustega väliseksperdid. Foorumile on oodatud nii piimakarja-, lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatajad ning kõik tõuaretuse huvilised. Aretuskonverentsi kava leiab EPKK kodulehelt.

Eelmine luguPiimatööstuse juhid: ekspordi suurendamine sõltub õigesti sihitud turgudest
Järgmine luguJoakim Helenius: liiga kiire „rohetootmisele“ üleminek kahjustab toidujulgeolekut