Pärnu linn otsib Raeküla ja Mai rannaniidule uut hooldajat

Foto: Priidu Saart

Kuna Mai ja Raeküla rannaniidul on hooldusleping lõppenud, otsib Pärnu linnavalitsuse linnamajanduse osakond sellele rannaniidu osale uut hooldajat.
Mai ja Raeküla rannaniidul paiknevad kinnistud annab linn eelläbirääkimistega pakkumisel tasuta kasutusse aastateks 2022-2026.
Alade hooldaja karjatab rannaniidul kevadest sügiseni loomi, karjatatavad maa-alad peavad olema piiratud elektrikarjusega ja vajadusel ka taraga.

Vajadusel peab hooldaja hooldusalalt võsa ja pilliroogu niitma ning harvendama puu- ja põõsasrinnet. Heaperemehelikult tuleb hoida loomade varjualuseid ja neid vajadusel alade piires liigutada. Kasutusse antavad alad on suuremas osas hõlmatud PRIA poolloodusliku koosluse hooldamise toetusega.Pärnu linn on küll Pärnu rannaniidu 375-hektarilise looduskaitseala (mis paikneb lisaks Raekülale, Kesklinnale ja Maile ka Vana-Pärnu linnaosas) maaomanik, aga et tegemist on rannaniidu elupaiga ja rannikulõugaste kaitseks moodustatud kaitsealaga, on kaitseala valitseja keskkonnaamet.
Keskkonnaamet korraldab kaitseala niidukoosluse hooldamist ja koostab sellele hoolduskava. Pärnu rannaniidu hoolduskava järgi on rannaniidul eelistatud hooldamise viisiks karjatamine, mitte niitmine.

Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Seina sõnul on niidukoosluste jaoks kõige tulemuslikum rannaniidu karjatamine läbi vegetatsiooniperioodi selliselt, et loomad hoiaksid pilliroo kasvu ülepinnaliselt läbi kogu suve kontrolli all ning püstist pilliroogu ei jää karjatamise perioodi lõppedes alale üldse või väga vähesel määral.
Tehnikaga on Seina ütlust mööda väga keeruline, kohati isegi võimatu, Pärnu rannaniitu selle madala pinnamoe ja lõugasterohkuse tõttu hooldada.
„Seepärast on ligikaudu 200-hektarilisest niidukompleksist niitmise teel võimalik hooldada vaid üksikuid kõrgemaid niidualasid loetud hektaritel. Niitude pikaaegne mitte hooldamine tooks valdaval enamusel aladel pilliroo vohamise, kus puudub rannaniidule omane niidukamar koos antud kooslusele omase taimestikuga. Just veistega karjatamine on taolistel pehmetel mudastel ja mätastunud pinnasega liigniisketel pilliroostunud aladel üheks väheseks hooldamisvõimaluseks, samas ainukeseks jätkusuutlikuks hooldamisviisiks,“ selgitab Sein.

Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 6. juuni 2022 kell 14 Pärnu linnavalitsuse infolauda Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu või digiallkirjastatuna e-posti aadressil pakkumised@parnu.ee.
Kasutusse antavate katastriüksuste taastamis- ja hooldustingimuste kohta saab infot keskkonnaameti piirkondlikult spetsialistilt e-posti aadressil catrin.martinson@keskkonnaamet.ee või telefonil 58544722.

Täpsemat infot pakkumise kohta leiab Pärnu linna kodulehelt.

Eelmine lugu18.05.2023 EPKK infopäev „Süsinikupõllundus“
Järgmine luguEesti tõuloomad on võitnud Aserbaidžaani farmerite südamed