Põllumajandus- ja Toiduamet otsustas tunnistada ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud mahepõllumajandusliku taimse söödamaterjali puuduse tõttu tekkinud olukorra katastroofiolukorraks. Otsus kehtib kuni 1. juunini 2024. a, kui Põllumajandus- ja Toiduamet ei otsusta teisiti.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu pöördus Põllumajandus- ja Toiduameti poole ning tõi välja, et mahetootjad üle Eesti on neid teavitanud katastroofi olukorrast maastikul seoses erandlike ilmastikutingimustega. Tänavune külm kevad ja sellele järgnenud põud on tekitanud olukorra, kus loomadele ei jätku rohusööta karjamaadel ning esimene söödavarumine rohumaadel näitas, et saak on drastiliselt väike ega kata kaugeltki loomade talveks planeeritud esimese niitega varutava sööda vajadust. Lisaks tuleb karjamaade olukorra tõttu anda lisasööta juba praegu. Selles olukorras on paljude mahetootjate ainus võimalus loobuda mahetootmisest või saata loomad tapale. Katastroofiolukorras on sööda hankimise võimalused siiski oluliselt suuremad, kuigi söödapuudus on üleüldine ja ka tavatootjad on raskustes.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu palus Põllumajandus- ja Toiduametil välja kuulutada üle Eesti katastroofiolukorra, millest tulenevalt on maheloomakasvatajatel võimalik loomi erandina karjatada mittemahemaadel ning samuti varuda loomade jaoks sööta mittemahemaadelt, järgmise aasta 1. juunini 2024. a, ehk ajani, mil uue aasta rohukasv võimaldab loomi jälle karjamaadel sööta.
Liikmesriikide pädevad asutused võivad teatud juhtudel teha eeskirjadest erandeid kui esinevad erandlikud asjaolud, mis muudavad mahepõllumajandusliku ettevõtja jaoks mahepõllumajandust reguleeriva raamistiku järgimise võimatuks. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/2146 artikli 1 kohaselt peab liikmesriik enne üksikutele ettevõtetele selliste erandite tegemist tunnistama olukorra katastroofiolukorraks selle liikmesriigi ametliku otsusega, kus olukord esineb. Katastroofiolukord võib tuleneda ebasoodsatest ilmastikutingimustest, loomahaigustest, keskkonnajuhtumitest, loodusõnnetustest või katastroofidest või mis tahes muudest võrreldavatest olukordadest. Antud juhul on mahepõllumajandusliku rohusööda puudumise põhjuseks ebasoodsad ilmastikutingimused.
Põllumajandus- ja Toiduamet leidis, et ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud mahepõllumajandusliku taimse söödamaterjali puuduse tõttu tekkinud olukorda tuleb pidada Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/2146 artikli 1 kohaselt katastroofiolukorraks.
Antud otsusest tulenevalt võib Põllumajandus- ja Toiduamet ettevõtjate taotluste alusel teha erandeid üksikutele ettevõtetele.
Erandite kohaldamine ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 artiklis 35 osutatud sertifikaatide kehtivust ajavahemikul, mil erandeid kohaldatakse, tingimusel, et asjaomane ettevõtja või asjaomased ettevõtjad täidavad tingimusi, mille alusel neile erandid tehti.
