Põllumaa on põllumajandustootjate jaoks peamine tootmisvahend, mis eristab põllumajandust suurel määral teistest majandusharudest. Põllumaad kasutatakse toidu tootmiseks, mistõttu on maapoliitikaga seotud otsused strateegilise iseloomuga ja mõjutavad otseselt Eesti toidujulgeolekut ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Eesti põllumajandusele on iseloomulik rendimaa suur osatähtsus – enamik kasutatavast põllumajandusmaast on rendimaa või muu maavaldus, majapidamiste omanduses on vähem kui kolmandik maast.
Metsamaade puhul tuleb silmas pidada, et metsa raieküpseks kasvamine on väga pikaajaline ja mitmeid inimpõlvi kestev protsess. Maapoliitikat kujundades on riigi huvides, et erametsaomanikud oleksid motiveeritud oma maa ja metsade eest hoolt kandma ning ühiskonna jaoks väärtuslikke ökosüsteemi teenuseid pakkuma.
EPKK ettepanekud:
- töötada välja terviklik maapoliitika, mis hõlmab väärtusliku põllumaa kaitsmist toidujulgeoleku tagamiseks, vähem väärtusliku põllumajandusmaa ja metsa kasutamist biomajanduse arendamiseks, strateegilist ja vastutustundlikku lähenemist maa maksustamisel ning riigimaade müümisel ja rentimisel;
- riigimaa müümisel tagada põllumaa jäämine põllumajandustootjate kasutusse rakendades selleks eelisostuõigust, riigimaa müügil arvestada põllumajandussektori majandusliku olukorraga;
- lähtuda põllu- ja metsamaa maksustamisel vajadusest säilitada kohaliku toidutootmise konkurentsivõime ning erametsaomanike motivatsioon metsa omamiseks ja kestlikuks majandamiseks;
- võtta vastu seadus väärtusliku põllumaa kaitsmiseks ja hoidmiseks põllumajanduslikus kasutuses, sest muld on piiratud ja sisuliselt taastumatu ressurss jms;
- parandada noorte põllumajandusettevõtjate juurdepääsu põllumajandusmaale, muuhulgas vaadata üle kinnisasja omandamise kitsendamise seaduses sätestatud regulatsioon, mille kohaselt saab ettevõte omandada üle 10 ha suurust põllu- ja metsamaa kinnistut vaid kolme aasta pikkuse tegutsemise järel põllumajandussaaduste tootmise või metsa majandamise valdkonnas. Praktikas on antud nõue osutunud ebaefektiivseks, ei täida algselt seatud eesmärki ning takistab maaettevõtlusega alustavate noorte poolt loodud ettevõtetel maa ostmist;
- tagada maaomanikele tehnorajatiste talumise õiglane hüvitamine ja korrastada riigi jaoks oluliste tehnorajatiste eramaale rajamisega seotud kitsaskohad.
