Lihaveiste arv kasvas, sigade arv vähenes

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2014 seisuga 373 karja 27 299  veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 3792 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Saaremaal (4123), Lääne-Virumaal (3496) ja Läänemaal (3358).

Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (6931), seejärel limusiini (6289) ja herefordi (4924) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam aberdiin-anguse  tõugu veiste arv 1170, simmentali tõug 904 ja herefordi  tõug 698 veise võrra.

Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:

Osaühing Saare Veisekasvatus Saaremaal – 702 veist;

Virika Farm OÜ Järvamaal – 582 veist;

Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaal – 456 veist.

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2014 seisuga 32 seafarmi ja 14 758 siga. Lisaks farmidele on jõudluskontrollis Eesti Tõusigade Aretusühistu seemendusjaam 53 kuldiga. Võrreldes eelmise aasta algusega on farmides olevate sigade arv vähenenud 524 sea võrra.

Suurima viljakusega emised kuulusid Saimre Seakasvatuse Osaühingule (Viljandimaa), kus sündis 13,8 elusat põrsast pesakonnas. Järgnes Osaühing Markilo (Lääne-Virumaa), kus vastav näitaja oli 13,2

Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati samuti Saimre Seakasvatuse Osaühingus (12,4) ja Osaühingus Markilo (11,9).

Geneetilise hindamise tulemuste alusel kuulusid parimate lihaomadustega sead Osaühing Pihlaka Farmile (Harjumaa), kus hinnatud sigade keskmine indeks oli 122,9. Viljakuse geneetilise hindamise keskmise indeksi (118,1) järgi olid parimad emised Osaühingus Viru Mölder (Lääne-Virumaa).

Eelmine luguEesti põllumajandustoodete eksport kasvas
Järgmine luguEesti keskmine piimatoodang oli mullu 8416 kg