Kodumaine aedvili on mürkide poolest puhtam

1960ndatel hoogustunud taimekaitsevahendite ning väetiste kasutamine lihtsustas põllumehe tööd, tõi aga kaasa ka kõrvalmõjud ja nendest tulenevad probleemid. Juba 1960ndate aastate alguses kirjeldas Rachel Carson oma “Hääletus kevades” taimekaitsevahendite, eriti putukamürkide ehk insektitsiidide kasutamise hu­kutavaid tagajärgi: putukatega seo­tud loomade/lindude hävimine, mür­gi resistentsete kahjurite kujunemine, mürkide kahjustav toime inime­sele, mürkide kogunemine toiduahe­late lõpulülidesse. Taimekaitsevahendite jääkide si­saldusele toodetavas produktis hakati tähelepanu pöörama kümmekond aastat tagasi. Lisaks sellele, et kasutatavate vahendite jääke jääb keskkonda – mulda ning vette, kus nad toimivad organismidele ning kust jõuavad uuesti ka taimedesse -, jääb neid ka saagi koostisse, seega jõuavad taimekaitsevahendite jää­gid nii meie kui loomade toitu.

Jääkide seiret toidus võimaldab uute meetodite ja aparatuuri areng, kuid ometi on see väga kallis ning aeganõudev, nii et tegelikult on sei­re käigus uuritud tooted ammu enne juba tarbija kõhust läbi käinud, kui tulemused teada saadakse. Nii on praeguseks kättesaadavad vaid Eu­roopa seire 2007. ja Eesti 2008. aasta andmed, artikli valmimise ajaks ka 2009. aasta lühiülevaade.

Toidus on pestitsiidi toimeainete jääkide sisalduse osas kehtestatud mitmeid norme, millest kasutatakse eelkõige maksimaalset lubatud piir­normi (MRL) – hea põllumajandustavaga tootmisel saavutatav madalaim jääkide sisalduse tase mg/kg.

Probleem toidus sisalduvate pes­titsiidijääkide riski hindamisel on ka see, et ei arvestata taimekaitsevahendite terviklikku koostist. Loomkatseid, mis annavad põhjuse ja ta­gajärje selgeima suhte, tehakse tava­liselt ainult taimekaitsevahendi toi­meainega, kuid kasutajale müüakse pestitsiide segatud toodetena.

Tegelikku registreeritud toodet, mida põllumajanduses kasutatakse, ei testita pikaajaliste mõjude suhtes nagu vähk, kromosoomide lõhusta­mine, sünnidefektid, närvisüsteemi, immuunsüsteemi ja hormonaalsüsteemi kahjustumine.

Lisaks aktiivsele ühendile – toi­meainele – sisaldavad taimekaitsevahendid veel kandur- ja lisaaineid, mis soodustavad preparaadi püsi­mist taimedel, sünergiste, mis tugevdavad mürgi toimet või soodusta­vad selle imendumist või aineid, mis tagavad pestitsiidi stabiilsuse sel­le hoiustamisel. Neid nimetatakse inertseteks aineteks, kuid oma loo­muselt ei pruugi nad seda nime su­gugi õigustada.

2005. aastal demonstreeris uu­ring, et umbrohutõrjevahend Roundup oli mitmeid kordi toksilisem kui selle toimeaine glüfosaat üksin­da, põhjustades kahjustusi inimese embrüonaalsetes ja platsentarakkudes juba 100 korda madalamates an­nustes, kui põllumajanduses on soo­vitatav kasutada.

Ühes toiduaines on kümneid pestitsiidijääke

Toiduseire puhul jälgitakse eelkõi­ge pestitsiidide toimeainete maksimaalselt lubatud piirnormi ületamist, mis on valdavale osale taime­kaitsevahendite toimeainetele kind­laks määratud. Inimeste tundlikkus on aga erinev ning see erineb ka elu perioodides.

Lapsed, rasedad, vanurid, kroo­niliste haigustega inimesed on enamasti palju vastuvõtlikumad kõigi­le välisärritajaile. Piirnormid ei hõl­ma ka väga olulist aspekti – jääkide akumulatsiooni. Mitte kõik jäägid ei eritu organismist, vaid sõltuvalt kee­milisest koostisest võib osa neist jää­da kas maksa, rasvkoesse või luu­desse ning toimub aja jooksul toime nn kuhjumine. Ebaselge on asjaolu, milline on eri jääkide, ka väga väi­keste koguste koostoime organismi­le, millal toimib sünergia, kus koos­toimes võimendatakse üksteise mõju organismile. Arvestama peab, et tä­napäeval võib inimene ühest tootest korraga saada mitme (isegi mitme­kümne) taimekaitsevahendi jääke.

2007. a Euroopa seires ilmnes, et kõige saastatum toode oli pirn, kus esines korraga 22 jääki ja ühes pirniproovis ületati maksimaalset luba­tud piirnormi koguni 8 taimekaitse­vahendi osas! Taoliste pirnide söö­mine võib juba otseselt kahjustada tervist ja eriti väikelapse ainevahe­tust üsna tugevasti häirida. 21 eri jääki leiti piprast ja 20 tomatist.

Euroopa seire

2007. a analüüsiti Euroopas (ELi 27 liikmesriiki ning Norra ja Island) taimekaitsevahendite jääkide sisal­duse osas kokku 74 305 toiduproovi ning leiti 870 taimekaitsevahendi jääke. 4% seire proovidest ületas tai­mekaitsevahendite sisalduse poolest kehtestatud piirnorme. 26,2% proo­videst sisaldas korraga kahe või ena­ma taimekaitsevahendi jääke.

2007. aasta üleeuroopalise ühisseireprogrammi raames, kus eri maades võrdlevalt analüüsiti jääke eurooplaste toidulaual igapäevastes toiduainetes (õun, peakapsas, por­rulauk, lehtsalat, tomat, virsik, maa­sikas ning rukis või kaer), selgus, et neist toodetest võetud proovidest 47% sisaldas jääke (joonis 1).

Enim pestitsiidijääkidega proo­ve oli maasikate (69%), õunte (64%) ning virsikute (51%) hulgas. Ühisseireprogrammi käigus analüüsitud kaheksa toiduaine hulgast leiti enim norme ületavaid proove kaera (3,8%), virsiku (3,4%), maasika (2,9%) ja lehtsalati (2,9%) proovide puhul.

Kõige sagedamini esines Euroo­pa seire proovides taimekahjurite ja -haiguste tõrjevahendite toime­aineid (tabel 1), mis võivad mõjuta­da nii närvi- kui hormonaalsüsteemi talitlusi ning soodustada ka kasvajaliste muutuste arengut.

Eesti seiretulemused

Eestis võeti 2008. aastal taimekait­sevahendite jääkide seire raames proovid 316 taimsest tootest, peami­selt aedviljadest ning lastetoitudest. Neid uuriti enam kui 200 toimeaine osas, mida Eestis on taimekaitses lu­batud kasutada.

Samas tuleb aedvilju meie toidu­lauale üle kogu maailma, kasutusel olevate taimekaitsepreparaatide hulk ületab tuhandet. Seega ei anna seire meile täit ülevaadet võimali­kest jääkide esinemisest.

Kui Euroopa 2007. a seires selgus 26,2% proovides kahe või enama tai­mekaitsevahendi jääkide esinemine, siis 2008. a seire Eestis näitas 34% võetud proovides üheaegselt mitme jäägi olemasolu. Võetud proovidest 192 pärinesid välismaisest ning 124 kohalikku päritolu toidust.

Välismaistest proovidest üksnes 34% osutus uuritud jääkidest vabaks, seevastu 66% oli jääkidega ning neist 3% sisaldas jääke üle lubatud piir­normi (joonis 2). Rõõmustav oli ko­dumaiste proovide analüüs, kust sel­gus, et 71% olid jäägivabad.

Iseloomulik oli, et piirnorme üle­tavates proovides esines korraga mitme toimeaine jääke.

Türgist pärit sidrunis oli peale normi ületava ühendi veel 6 eri jää­ki. Hispaania brokolis esines peale ülenormatiivse taimehaiguste tõrje ühendi (ditiokarbamaadid) veel tei­negi jääk, nii nagu Egiptusest pärit ubadeski. Hiina nektariinis oli peale ülenormatiivse ühendi veel 6 muud jääki. Nõnda ka ELi märgistusega riisis, kus oli lisaks piirmäära ületa­vale ühendile veel 2 toimeainet.

Kui vaadata eri maade produkti­de lõikes, siis mida lõunapoolsem, seda rohkem jääke. Lõuna-Aafrikast toodud aedviljadele (viinamarjad, pirnid, tsitruselised jt) on iseloomu­lik 4-9 jäägi esinemine, kusjuures maksimaalne arv jääke (9) avastatigi sealt pärit mandariinidest. Hispaa­niast, Hiinast ja Türgist pärit aedviljades on samuti sage enam kui kol­me jäägi esinemine.

Hämmastavalt palju, 7 toimeainet sisaldus Hispaanias toodetud kurgis. Kusjuures kodumaises kurgis jääke ei esinenud. Kui Poola õuntes oli 3 jääki, siis kohalikes õuntes jää­ke polnud. Kõik seires olnud ja eri maadest pärit mandariinid, pirnid ja nektariinid sisaldasid jääke (tabel 2). Ka varasemate aastate seire näitas tsitruseliste kõrget saastatust. His­paanias toodetud maasikates, toma­tites ja paprikas on 4 jääki.

Karbendasiim on väga sageli lei­tud ühend välismaist päritolu pirnides, õuntes, murelites, kurkides, ubades, porrus, hiina kapsas, kiivi­des, mandariinides ja sidrunites. Rottidel ja küülikutel on leitud, et selle suukaudsel manustamisel ilm­nevad toksilised mõjud lootele (vä­henenud kaal ning silma-, kolju- ja peahälbed); kahjustatakse seede­trakti, munandeid, maksa ja luuüdi, väheneb sperma hulk.

Kloorpürifossi, mis on neurotoksiline, esines sageli pirnides, hiina kapsas, porgandis ja ploomides. Tiabendasooli kasutatakse paljudel kul­tuuridel laiatoimelisena seenhaigus­te tõrjeks. Teda esines eri maadest pärit paprikates, viinamarjades, vir­sikutes, banaanides, kurkides, man­dariinides, pirnides, brokolis ja si­bulas. Hiirtel on see ühend põhjus­tanud muutusi seemnerakkude kro­mosoomides.

Kodumaise päritoluga proovidest sisaldasid taimekaitsevahendite jääke normi piires 29% ehk 36 proovi, ühtegi norme ületavat proovi ei ol­nud. Enim esinevad jäägid olid propamokarb, pentsükuron ja imidakloprid. Kaks esimest neist on mõel­dud taimehaiguste tõrjeks.

Propamokarb on toimeaine pre­paraadis Previcur Energy 840 SL ja pentsükuron nt preparaadis Monceren FS 370. Need aitavad taimehaiguste vastu, kuid mõlemad võivad mõjutada hormonaaltalitlust ning kasvajaliste muutuste kujunemist.

Imidaklopriid (preparaadis Chi­nook) hävitab putukaid, blokeerib püsisoojaste närvierutuse ülekan­deid ja ka sisenõristusnäärmete talitlust. Eesti päritolu toidust leiti mit­me jäägiga proove kartulist, peedist, porgandist ja maasikast (tabel 3).

Maasikast leiti nii putukate tõr­jeks kasutatava dimetoaadi (närviülekannet blokeeriv) kui hahkhalli­tuse tõrje vahendite jääke (klorotaloniil – preparaat Bravo 500 SC: bos-kaliid – Bell). Viimastel toimeainetel on vähkitekitavad ja hormonaalseid häireid põhjustavad omadused.

Kartulis on leitud nii kahjurite (imidaklopriid, vt tabel 1) kui lehemädaniku (propamokarb, pentsükuroon) ja umbrohutõrje ühendeid (MCPA – rottidel embrüotoksiline ja kasvajalisi muutusi põhjustav). Pee­ti on jäänud umbrohutõrjevahendite toimeaineid (klopüraliid – prepa­raat Araine S, desmedifaam – Beta-nal Progress AM, imazapür). Kõik need toimeained on katseloomadel arenguhäireid põhjustanud.

Porgandis oli samuti umbrohutõrjevahendite pendimetaliini (Flight) ja nüüdseks keelatud ohtliku triflu-raliini jääke. Mõlemad toimeained mõjutavad paljunemissüsteemi ja kasvajaliste muutuste kujunemist.

Kahjuks ei määrata Eesti sei­re käigus siiani endiselt glüfosaate, umbrohutõrjevahendites (nt Roundup) sisalduvat toimeainet, mis moo­dustab ligi poole Eestisse impordita-vatest taimekaitsevahenditest.

Teadusuuringute tulemuste alu­sel seostatakse glüfosaate hormonaaltalitluse häiringute, meessu­guhormoonide ja spermatosoidide tootmise vähenemisega.

Eestis analüüsiti ka loomsetes saadustes 2008. aastal mõningate tai­mekaitsevahendite jääkide, eelkõige mõnede kloor- (Lindaan, HCB, DDT jt) ja fosfororgaaniliste (kloorpürifoss jt) ühendite esinemist, kokku 76 proovis. Kloororgaaniliste ühen­dite esinemist määrati rasvas, pii­mas, munades ning fosfororgaanilisi ühendeid maksas, mees, piimas.

2008. aastal fosfororgaaniliste pestitsiidide jääke määramisel ei leitud, kuid munadest ja searasvast tehti kindlaks väikesed piirnorme mitteületavad DDT ja heptakloori kogused. Kloororgaanilised ühen­did on taimekaitses juba ammu kee­latud, kuid nad säilivad kaua.

Toidus sisalduvate toimeainete jälgimist ei maksa alahinnata – kui­gi kogused on väikesed, on tegu ikka­gi pidevate doosidega. Näiteks tõstis pestitsiidijääke sisaldavate puuvil­jade ja puuviljajookide regulaarne tarbimine 45-65aastaste meeste hai­gestumist Parkinsoni tõppe.

Väga tähtis on silmas pidada, et ema toitumine lapse kandmise ajal ja lapse toit kahe esimese eluaasta jooksul on määrava tähtsusega lapse tulevasele tervisele. Seetõttu just sel perioodil tuleb tähelepanelikult jäl­gida toidusedelit ning süüa võimali­kult naturaalset puhast toitu.

Võime rõõmustada, et võrreldes importkaubaga, on seire andmeil meie kodumaine aedvili tunduvalt puhtam ja seda fakti tuleb tarbija­tele palju enam tutvustada. Lisaks pestitsiidide puudumisele on kodumaistes õuntes ja marjades ka märk­sa rohkem tervist tugevdavaid antioksüdante kui lõunapoolsemates.

Euroopa taimekaitsevahendite seire 2007. a tulemused on saadaval: www. efsa. europa.eu/EFSAJefsaJtocale-1178620753812_1211902667778.htm.

Eesti taimekaitsevahendite seire tulemuste lühiülevaade on saadaval: www.vet.agri.ee/?op=body&id=221.

Autorid: Anne Luik – EMÜ professor ja Sirli Pehme – EMÜ spetsialist

Eelmine luguÄripäev: Werol paneb uues tehases õlipressid hoogsamalt tööle
Järgmine luguEuroopa Komisjon: Täiustamata kanapuuride kasutamistähtaega ei pikendata