Kas piimatoodete kättesaadavus poodides jätkub ka edaspidi?

Foto: pixabay.com

Eile, 6. detsembril esinesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressikonverentsil Eesti piimatöösturid ja piimakarjakasvatajad, et rääkida piimatööstuse toimetulekust eeloleval talvel.

Viimase aasta kriisid maailma ja Eesti majanduselus on toonud fookusesse toidutootmise jätkusuutlikkuse teema, olukorras kus kõikide sisendite hinnad tõusevad ja energiaga varustatuse küsimus on teravam kui kunagi enne. Mida sellises olukorras loomakasvatajad ja piimatöötlejad mõtlevad ja kuidas eelolev talv üle elatakse, sellest räägiti 6. detsembril toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressikonverentsil „Olukorrast piimandussektoris – kui kriisikindel on Eesti piimatootmine?“.

Piimatöötlejad arutlesid teemadel: kas ja kui palju praegune majandusolukord on mõjutanud tarbimist siseturul. 
Valio Eesti AS tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on eelolev talv piimandussektorile väljakutseid esitav ja seni enesest mõistetavaks peetud seisukohad enam ei kehti. „Arvamus, et toit ja energia on meil odavalt alati saadaval, see suhtumine enam ei toimi. Mida kiiremini inimesed seda mõistavad, seda rohkem hakkavad nad puhast kodumaist toitu väärtustama ja toiduraiskamine väheneb,“ avaldas Solovjov lootust. „Toit ei lähe enam kunagi nii odavaks, kui enne oli,“ lisas ta.

E-Piim Tootmine AS juht Jaanus Murakas oli seda meelt, et ekspordimahtude tõstmisel on oma hind ja kannatada võivad saada kodumaise turu varustamine. Murakas rääkis milliseid muutusi on piimatoodete eksporditurul Ukraina sõda kaasa toonud.

Coop Eesti Keskühistu juhatuse liige Veiko Haavapuu rääkis, et piima ja piimatoodete müüginumbrid on hakanud kukkuma ja toiduainete poolelt prognoosib käibe kukkumist just uuel aastal, kui pühade aeg on läbi saanud ning inimeste ostuvõimekus languses.

Piimakarjakasvatajaid kuulates selgus, et nii mõnigi sektoris tegutsev ettevõte plaanib turult väljumist. Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post ütles, et kui mõnest laudast on juba loomad läinud, siis sinna tagasi neid enam naljalt ei saa. Vihjates sellele, et kord tegevusest loobunud loomapidaja valdkonnas peituvat riskide ja kohustuste koormat enam endale võtta ei taha.

Tõnu Post rääkis sellest, kas laenuintresside tõus lubab jätkata roheinvesteeringutega ja kui palju piima kokkuostuhinna tõus suudab katta tootmiskulude kallinemist. “Biogaasijaama ehitamine eeldab pikaaegseid investeeringuid ja ilma riigipoolsete toetusteta loomakasvatajad neid endale soetada ei jõua. Kui siia lisada veel keskkonnanõuete ja rohe-eesmärkide täitmiseks vajaminevad kulutused, siis ületab lähitulevikus tehtavate kohustuste hulk tublisti ettevõtete maksevõimet. Sellise dünaamika jätkumine toob endaga kaasa toiduainete hindade veelgi suurema tõusu,” oli Post murelik.

Halinga OÜ juhatuse esimees Raul Peetson andis ülevaate kuidas põllumajandustootja praeguses majandusolukorras toime tuleb ja millised võimalused on piimafarmidel ootamatute kriisidega toimetulekuks, näiteks energiakatkestuse korral? „Elektrikatkestuse korral lähevad käiku erinevad stsenaariumid, oleneb mitmenda tasemega kriisiga on tegu. Selge on see, et ainult generaatoritega me laudas pikalt ei tegutse. Jah, loomad saavad hooldatud aga piima jahutamise ja säilitamise peale ei saa siis küll enam mõelda,“ oli Peetson murelik.