Jõgevamaa toidupärlid: avastused tõusvast toidupiirkonnast

Juulamõisa kohapärimuskohvik eristub paljudest oma sooja atmosfääri poolest. Foto: Ülle Jukk

Septembrikuu on Eestis teada kui kohaliku toidu kuu, paras aeg on keskenduda maitsvatele avastustele ja kohalike toidupärlitele. Üks tõusev toidupiirkond, mis end kindlalt Eesti gastronoomilise kaardile märkinud, on Jõgevamaa.

Jõgevamaa on võtnud endale uhke moto “Jõgevamaa katab laua” ning tõepoolest, siinsel piirkonnal on mitmeid toredaid väiketootjaid, kes seljad kokku pannes suudavad katta kogu sinu toidulaua. „Kuigi Jõgevamaa ei ole seni olnud tuntud kui suur toidupiirkond, on kõik eeldused selleks olemas. Rahvusvaheline projekt BASCIL, mille eesmärk on edendada maapiirkonna toiduturismi teenuseid Eestis ja teistes Läänemere piirkonna riikides, aitab Jõgevamaa ettevõtjatel selles suunas samme seada,“ kinnitas Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialist Ülle Jukk.

Kes on need ettevõtjat Jõgevamaal, kes katavad Su laua?

Üks märkimisväärne ettevõtja Jõgevamaal on Meemeistrite talu, mida veavad peremees Raul ja perenaine Kristi Terep. Nad on traditsioonilise mee tootmisele lisanud uuendusliku nüansi, tuues särtsu oma tootevalikusse erinevate lisanditega mee näol. Nende toodetes on kombineeritud maitserikkad lisandid, mis on võitnud nii klientide kui ka žüriide südamed. „Parima Talutoidu“ konkursil pälvis musta küüslauguga mesi “Parima lisandi” tunnustuse ja duo mesi astelpaju ja mustsõstraga sai “Parima maiuse” tiitli.

OleMari talus toimetab peremees kitsede karjatamise ja kitsepiima toodete valmistamisega, samal ajal kui perenaine on enda hoole alla võtnud taimed, millest valmistab looduskosmeetikat ja taimeteesid. Kõiki oma tegemisi teevad nad mahedalt ja järgides permakultuuri põhimõtteid. Neil on suur soov oma tegemisi ja elulaadi tutvustada aina rohkematele inimestele ning huvi selle vastu näib olevat.

OleMari talus toimetab just peremees kitsedega. Foto: Ülle Jukk

Teine huvitav ettevõtmine on „Tädirutt Nokitseb“, kus õnnelikud kanad pakuvad maitsvaid mune. Perenaine Rutt hoolitseb oma “prowwade” ehk kanade eest suure hoole ja armastusega. Tal on mitu erinevat tõugu kanu, mille hulgas on eriti silmapaistvad siidikanad ja Eesti maatõugu kanad. Rutil on kõrged nõudmised nii kanade elukvaliteedile kui ka toodangu kvaliteedile – järeleandmisi ei tehta. „Tädirutt Nokitseb“ on leidnud tunnustust nii klientide kui ka huviliste seas ning perenaine võtab hea meelega vastu külalisi, et tutvustada oma taluelu ja jagada rohkem infot “prowwade” käekäigu kohta.

„Inimesed jäävad aina kaugemaks sellest, kust nende toit tuleb. Minu eesmärk külalisi vastu võttes on tutvustata neile natuke seda poolt oma munatootmise näitel. Eriti suurt elevust pakub külastus laste hulgas – neile nii meeldib näha ja tutvuda kanade eluga ja siit lahkudes saavad nad paremini aru, mis on vaja selleks, et üks muna nende pannkoogi sisse jõuaks,“ rääkis Rutt Pütsepp.  

Esiletõstmist väärib ka Juulamõisa kohapärimuskohvik, kus kohe sisse astudes tunned, et oled hingega kohvikus. Detailidele on rõhku pandud ja silma jäävad mitmed loovad lähenemised – näiteks vanale aknale kirjutatud menüü, mida peremees häälekalt tutvustab või kohaliku keraamiku tehtud serviis, mida kasutatakse oma enda korjatud taimeteede serveerimisel. Juulamõisa kohapärimuskohviku menüüs kasutatakse palju kohalikku toorainet ja kohalikku toodangut müüakse ka kaasa. Selles kohvikus on avastamist igal sammul ning külastaja saab mitte ainult maitsvat kõhutäidet, vaid tõelise külastuskogemuse.

Need on vaid mõned näited põnevatest toiduvaldkonna ettevõtetest Jõgevamaal, kes on otsustanud osa võtta rahvusvahelisest toiduturismi arendamise projektist BASCIL. Nende inimeste ettevõtlikkus ja pühendumine aitavad kindlasti kaasa Jõgevamaa tõusule toidupiirkonnana ning tutvustavad maailmale selle piirkonna maitseid ja elustiili.

Projektis BASCIL osaleb kokku 15 partnerit 8 riigist. Eestist on projekti partneriteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Maaturismi Ühing. Projekt BASCIL on osa INTERREG Läänemere piirkonna programmist, mis toetab ja rahastab piirkonna arengut.

Lisateave projekti kohta: https://epkk.ee/bascil/

Ülevaate andis EPKK projektijuht Helen Orutar.

Eelmine luguPresidendile viidi uudseleiba
Järgmine luguPresidendi sõnul on lastele vaja rohkem rääkida, kuidas leib meie lauale tuleb