Presidendi sõnul on lastele vaja rohkem rääkida, kuidas leib meie lauale tuleb

Uudseleiva viimine presidendile on pika traditsiooniga sündmus. Foto: Raigo Pajula

Esmaspäeval alanud leivanädal päädis eile, 3. oktoobril presidendi lossi viidud uudseleivaga. President Alar Karis kiitis Leivaliidu tegevust ja julgustas neid veelgi enam koolilastele rääkima, kuidas leiba tehakse.

Leivanädalal on kaunis komme uuest rukkisaagist valmistatud leib viia presidendile, nii ka tänavu. President Alar Karis tänas leiva üleandmisel Leivaliidu delegatsiooni ja soovitas leivateoks kasutada ikka kohalikku toorainet. Ka ütles president Karis, et lastele on vaja rohkem selgitada, kuidas leib tuleb meie lauale, et lapsed mõistaksid kogu leiva valmistamise protsessi.

Juba 25. aastat peetakse iga sügis leivanädalat, et hoida au sees meie rukkileiba ja sellega seonduvat. Eesti Leivaliidu president ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Uno Kaldmäe ütles, et rukkileiva rolli meie söögilaual ei saa ka täna alahinnata, kuna rukkil on suur toiteväärtus ja sellest valmistatud leib annab sööjale väärtuslikke liitsüsivesikuid, kiudaineid ja vitamiine. „Oleme rukkileiva tarbimisega üsna unikaalsed, kuna kogu maailmast kasvatatavast teraviljast moodustab rukis vaid 1,5%,“ rääkis Leivaliidu president.

Ta lisas, et Eestis hakati rukkileiba sööma 11. sajandil. „Seega saame öelda, et ajalooliselt on rukkileib olnud eestlaste söögilaual väga pikalt, koguni tuhat aastat.  Talupojakultuuris oli leib peamiseks toiduaineks kuni 20. sajandi alguseni välja ja kõiki muid toite nimetati leivakõrvaseks,“ sõnas Kaldmäe.

Leiva andsid presidendile üle Leivaliidu liikmed: AS Lõuna Pagarid nõukogu liige ja ELL juhatuse esimees Uno Kaldmäe; OÜ Pagaripoisid juhataja ja ELL juhatuse liige Meelis Pärn ning OÜ Rõngu Pagar juhataja Jaanus Peri. Presidendile küpsetas leiva AS Lõuna Pagarid.

Hea teada

  • Eesti rukkileiva eripäraks on koostises kasutatav Eestis toodetud rukkijahu ning traditsiooniline valmistamismeetod, milleks on juuretise toel taigna kääritamine.
  • Eestis kasvas rukis juba I aastatuhande alguses, kuid kultuurina hakati teda kasvatama 11. sajandil.
  • Rukkileib on üks eestlaste rahvusliku identiteedi sümbol.
  • Rukkileibade nimistus oleme ilmselt maailmas kindalt esikohal, umbes 150 leiva nimetusest on meil pidevalt kasutusel muutuvalt 70.
Eelmine luguJõgevamaa toidupärlid: avastused tõusvast toidupiirkonnast
Järgmine lugu9-10.10.2024 Eesti põllumajanduse aastanäitus 2024