Koja esindajad osalesid 5. detsembril Maaeluministeeriumis FADN komisjoni istungil. Kohtumisel tutvustati 2021. aasta analüüsi standardtulemusi ja arutleti järgnevatele aastatele planeeritud muudatusi, mille tulemusel FADN muutub põllumajanduse kestlikkuse andmevõrguks.
FADN (Farm Accountancy Data Network) on Euroopa Liidus toimiv süsteem, mille abil kogutakse igal aastal andmeid põllumajandusettevõtete struktuuri ja majandustulemuste kohta. Andmete kogumise eesmärgiks on saada ülevaade põllumajandusettevõtete äritegevusest ja hinnata ühise põllumajanduspoliitika raames rakendatud meetmete mõju majandustulemustele.
FADNi vaatluse alt jäävad välja väga väikesed majapidamised, kus tegeletakse põllumajandusega peamiselt oma pere tarbeks ja tootmine ei ole turule orienteeritud. Sestap ongi põllumajandustootjate üldkogumisse kuulumiseks kehtestatud ettevõtte majandusliku suuruse alampiir. Alampiiri seadmisel on põhimõte, et üldkogumiga saaks kaetud ligikaudu 90% riigi põllumajanduslikust tootmisest (maakasutusest, kogutoodangust). Eestis on majandusliku suuruse alampiiriks kehtestatud standardkogutoodangu väärtus vähemalt 4000 eurot, mis võiks anda eelduse ettevõtte turule orienteerituseks.
Igal aastal kogutakse andmeid ligikaudu 80 tuhandest põllumajandusettevõttest, kes esindavad ligi viit miljonit ettevõtet ELi liikmesriikides. FADNi valimiga on esindatud ligikaudu 90% kasutatavast põllumajandusmaast ja põllumajanduslikust tootmisest ELis.
Andmete kogumise meetodid ja korraldus on iga liikmesriigi enda otsustada. Eesti ettevõtjatelt kogub andmeid Põllumajandusuuringute Keskus. Ülevaate analüüsist tegi Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp.
FADN uuringus osalesid 2021. aastal 6678 majapidamist. „2020. aastal läbiviidud põllumajandusloendus tõi esile suured muutused põllumajandustootjate üldkogumis – põllumajandustootjate arv on vähenenud rohkem kui kümnendiku võrra ja tootmine on jätkuvalt koondumas suuremate ettevõtete kätte. Ka üldkogumi struktuur on muutunud: taimekasvatusega tegelevate ettevõtete osatähtsus üldkogumis on suurenenud, piimatootjate ning loomakasvatajate (v.a piimatootmine) osatähtsus on aga vähenenud,“ selgitas Aamisepp.
2021. aasta algas taimekasvatuse jaoks lootusrikkalt: taliviljade külvid 2020. aasta sügisel õnnestusid ja taimed talvitusid hästi, kevadel oli piisavalt niiskust ja taimed arenesid jõudsalt. Kuid suve alguses saabunud liigkuumus ja -kuivus, mis koristusperioodil asendusid suuremate vihmaperioodidega, kustutasid kevadel prognoositud kõrgete saagikuste võimaluse. Madalama saagikuse kompenseerisid valdavalt kõrgemad taimekasvatussaaduste realiseerimishinnad kui 2020. aastal. Aianduses olid siiski realiseerimishinnad üldiselt madalamad kui 2020. aastal.
Võrreldes 2020. aastaga suurenes loomakasvatustoodangu väärtus kõigis valdkondades, v.a linnuliha. Selle põhjuseks oli nii kasvatatavate loomade arvu suurenemine kui ka kõrgemad loomakasvatussaaduste realiseerimishinnad. Piimalehmade arv ja keskmine piimatoodang lehma kohta on võrreldes 2020. aastaga suurenenud. „Põllumajandusloenduse andmetest selgus, et paljud väiksemad piimatootjad on tegevuse lõpetanud ja tootmine on koondunud suurematesse ettevõtetesse. FADNi andmetel kujunes 2021. aastal piima keskmiseks kokkuostuhinnaks 325 euro/tonn, mis on 10% kõrgem kui 2020. aastal,“ rääkis Aamisepp.
Mureks on kõrged tootmissisendite hinnad. „Loomakasvatuses kujunesid 2021. aastal söödakulud tunduvalt kõrgemaks kui 2020. aastal, seda eelkõige ebasoodsate ilmastikukuolude tõttu rohusöötade kasvu- ja varumise perioodil. 2021. aasta teisest poolest toimus järsk hinnatõus teraviljade ja jõusööda osas, mis mõjutas otseselt neid tootjaid, kelle tootmine sõltub ostusöödast. Seetõttu halvenesid oluliselt sea- ja linnukasvatuse tootmistüübi standardtulemused ning kuludega toimetulek,“ rääkis Aamissepp.
Segatootmises, kus tegeletakse nii taime- kui loomakasvatusega, on riskid paremini maandatud ning seetõttu tuldi selles tootmistüübis kõrgemate söödahindade ja ebasoodsamate ilmastikuoludega saagi koristusperioodil paremini toime.
Marju Aamisepp rõhutas, et kokkuvõttes olid 2021. aastal nii taimekasvatustoodangu väärtus kasutatud põllumajandusmaa hektari kohta kui ka loomakasvatustoodangu väärtus loomühiku kohta 12% kõrgemad kui 2020. aastal. Taimekasvatuse erikulud hektari kohta on 9% suurenenud, loomakasvatuse erikulud loomühiku kohta 14% suurenenud.
Hädast aitavad välja toetused
2021. aastal moodustasid toetused (v.a investeeringutoetused) ligi viiendiku kogutoodangu väärtusest. Kõige väiksem oli toetuste osatähtsus aiandusega ning sea- ja linnukasvatusega tegelevates ettevõtetes, kõige suurem loomakasvatuse (v.a piimatootmine) ettevõtetes. „Perioodil 2017–2021 on toetuste osatähtsus kogutoodangu väärtuses püsinud vahemikus 18–20%. Kindlasti aitas tootjaid pandeemiaga seotud erakorralise olukorra ja turutõrgetega toimetulekul COVID-19 erakorralise toetuse maksmine,“ selgitas Aamisepp.
2021. aastal oli kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse 0,91. Arvestades kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused (v.a investeeringutoetused), kujunes 2021. aastal vastavaks suhtarvuks 1,13, mis peegeldab toetuste olulisust põllumajandustootjate jätkusuutlikkusele. Tootmistüüpide lõikes oli 2021. aastal kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhtarv üle ühe ainult aiandustootjatel, koos toetusega oli see indikaator üle ühe kõigis tootmistüüpides, v.a sea- ja linnukasvatus.
Paranenud on netolisandväärtus. „Netolisandväärtus oli 2021. aastal keskmiselt 33 157 eurot tööjõu aastaühiku kohta, mis on aastate 2017–2021 võrdluses kõige kõrgem tulemus. Võrreldes 2020. aastaga on netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta suurenenud 26%,“ rääkis Aamisepp ja lisas, et tootmistüüpide lõikes oli 2021. aastal kõige edukam taimekasvatus, kus netolisandväärtus tööjõuühiku kohta ulatus 49 592 euroni. „Võrreldes 2020. aastaga suurenes netolisandväärtus tööjõuühiku kohta kõigis tootmistüüpides v.a aiandustootjatel ning sea- ja linnukasvatajatel.“
Ettevõtjatulu kasvas
Ettevõtjatulu teeniti 2021. aastal keskmiselt 15 129 eurot tööjõu aastaühiku kohta, mis oli samuti viimase viie aasta võrdluses kõige kõrgemal tasemel.
Marju Aamisepp täpsustas, et 2021. aastal oli tööjõukulu keskmiselt 21 377 eurot tasustatud tööjõu aastaühiku kohta, see teeb keskmiselt 9,71 eurot tunnis.
„Kui võrreldes 2020. aastaga on tööjõukulu kasvanud 7%, siis 2017. aastaga võrreldes on kasv 31%,“ tõi Aamisepp näite.
Aastal 2021 moodustasid sissetulekud keskmiselt 181 799 eurot ettevõtte ehk 106 941 eurot tööjõu aastaühiku kohta. Perioodil 2017–2021 on toetused moodustanud keskmiselt viiendiku ja sissetulek mitmesugustest kõrvaltegevustest kümnendiku põllumajandustootjate sissetulekust. Võrreldes 2020. aastaga on sissetulekud ligi veerandi ja võrreldes 2017. aastaga ligi poole võrra suurenenud.
Kokkuvõtte koostas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus
