Europarlament võttis vastu resolutsiooni toiduainete tarneahela parema toimimise kohta

Europarlament kiitis 7. septembril heaks resolutsiooni, milles tehakse ettepanekud põllumajandustootjate õiglase sissetuleku kindlustamiseks ja toiduainete tarneahela toimimise parandamiseks. Ettepanekutes kutsutakse Euroopa Komisjoni üles täiustama EL toiduhindade jälgimise süsteemi, vastu võtma reeglid, mis takistaksid domineeriva positsiooni kuritarvitamist ja andma suuremad õigused tootjate ühendustele tarneahela erinevate osapooltega läbirääkimisel. Muuhulgas tehakse ettepanek, et maksetähtaeg toidusektoris ei tohiks ületada 30 päeva, kiiresti riknevate toiduainete puhul võiks see olla veelgi lühem.

Europarlamendi ettepanekud leiab Euroopa Parlamendi kodulehelt.

KOKKUVÕTE

Toiduainete ja kaupade hindade hiljutised kõikumised on tekitanud suuri kahtlusi toiduainete tarneahela toimimise suhtes Euroopa ja maailma tasandil. Toiduainehinnad on pärast 1996. aastat tõusnud 3,3% aastas, seejuures on põllumajandustootjatele makstavad hinnad tõusnud üksnes 2,1% , samal ajal kui tootmiskulud on suurenenud 3,6%. See omakorda viitab sellele, et toiduainete tarneahel ei toimi korralikult. Lõpptarbijate jaoks on hinnad püsinud keskmiselt samal tasemel või isegi veidi tõusnud, hoolimata põllumajandustoorme hindade järsust langusest 2008. aastal.

Toiduainete tarneahela põllumajandusliku lisandväärtuse osakaal on EL-25 riikide puhul langenud 31%-lt 1995. aastal 24%-ni 2005. aastal. Esialgsed andmed järgnevate aastate kohta näitavad põllumajandustootjate kasumi osakaalu jätkuvat langust, samal ajal kui töötlejate, hulgi- ja jaemüüjate ning väljaspool toiduainete tarneahelat tegutsevate ettevõtjate kasumimarginaalid pidevalt kasvavad.

EL-27 riikide põllumajandustootjate keskmine sissetulek vähenes 2009. aastal rohkem kui 12% võrra, mistõttu põllumajandustootjate töö ei ole enam tasuv.

Globaliseerumine ja kontsentratsiooniprotsess, eelkõige jaekaubanduse etapis, on tekitanud toiduainete tarneahela erinevate osaliste vahelise tasakaalutu olukorra. Turul tegutseb väga väike hulk kõikvõimsaid jaemüüjaid, kes peavad läbirääkimisi otse või kaudselt 13,4 miljoni EL põllumajandusettevõtja ja 310 000 põllumajandustoiduaineid tootva ettevõttega. Tohutu erinevus põllumajandustootjate ja jaemüüjate arvulises võrdsuses ja majanduslikus võimsuses on selge märk toiduainete tarneahela tasakaalustamatusest. Arvulise võrdsuse saavutamiseks tuleb edendada põllumajandustootjate majandusorganisatsioonide arengut.

Euroopa Liit on suurim põllumajandustoodete importija ja eksportija maailmas ning ELi imporditud põllumajandustoodete osakaal suurenes 2008. aastal 10% võrra 98,6 miljardi euroni ja ELi põllumajandustoodete eksport suurenes ligikaudu 11% võrra 75,2 miljardi euroni;

Euroopa Parlament ei pea Euroopa Komisjoni seni esitatud meetmeid piisavateks, et kõnealuseid probleeme lahendada. Parlament kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viivitamatult käsitlema toiduainete tarneahelas kasumi ebaõiglase jaotamise probleemi, pidades eriti silmas piisavat sissetulekut põllumajandustootjatele. Võimuvõitlused peavad asenduma koostöösuhetega;

Hindade läbipaistvus

Parlament kutsub komisjoni üles täiustama Euroopa toiduainehindade jälgimise vahendit eesmärgiga muuta see kasutajasõbralikumaks, lisades sellesse mitmekeelse liidese, mis hõlmaks rohkem toidukaupu ja saavutaks hindade parema võrreldavuse toiduainete tarneahela kõikides lülides liikmesriikides ja nende vahel.

Parlament kutsub komisjoni üles kiiremas korras ellu viima Euroopa põllumajandustoodete hindade ja kasumi vaatluskeskuse loomise katseprojekti (ning täiendama seda vahendit teabega hindade, marginaalide ja mahtude kohta).

Komisjon peaks tegema ettepaneku kohustusliku iga-aastase aruandluse kehtestamise kohta, mille kohaselt Euroopa juhtivad kauplejad, töötlejad ning hulgi- ja jaemüüjad teatavad oma turuosa (sh teave jaemüüja kaubamärkide kohta) peamiste toidukaupade ja nende igakuiste müügimahtude osas, et kõik turul osalejad saaksid hinnata nõudluse, pakkumise ja hindade suundumusi toiduainete tarneahelas.

Kuna osades riikides on toiduainete tarneahelas töötleva toiduainetööstuse marginaal suurim, siis peaks eelkõige jälgima töötlevat tööstust, et tagada hindade läbipaistvus.

Parlament on arvamusel, et suurem turu läbipaistvus ja parem tarbijatele edastatav teave on toodete päritolu esiletõstmise eeltingimuseks ja kindlustaks nende toidukaupade mitmekesisuse.

Konkurents

Europarlament kutsub konkurentsiameteid üles tegelema jõuliselt toiduainete tarneahelas tegutsevate põllumajandustööstuse kauplejate, sisendituru ettevõtete, töötlejate ja jaemüüjate turgu valitseva seisundi ja olulise turuosa küsimusega. Kõnealused asutused peavad võtma meetmed ostujõu kuritarvitamise juhtude vastu kõigi osalejate poolt, kes asetavad põllumajandustootjad väga ebavõrdsele läbirääkimispositsioonile.

Komisjon peab määratlema uuesti konkurentsieeskirjade ja ühise põllumajanduspoliitika vahelised suhted, et luua põllumajandustootjate ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide jaoks vahendid, mis võimaldaksid nende läbirääkimispositsiooni tugevdada.

Komisjon peab Euroopa Parlamendile 2010. aasta lõpuks esitama aruande, milles esitatakse andmed ostujõu kuritarvitamise kohta ELis.

Vajaduse korral peaks riiklikele konkurentsiametitele andma suurema tegevusvabaduse ja looma selleks lihtsad mehhanismid tõendite kogumiseks konkurentsimoonutuste kohta, mis on põhjustatud ebaõiglastest lepingulistest tavadest.

ELis tuleks keelustada põllumajandustoodangu müümine alla nende ostuhinda.

Ostujõu ja lepinguosaliste kuritarvitamine

Europarlament kutsub komisjoni üles tagama, et ELi konkurentsiõigus ei võimaldaks ostujõu kuritarvitamist toiduainete tarneahelas, mis sageli esineb põllumajandustootjatele või väiketöötlejatele tehtavate maksete hilinemise, lepingutingimuste tagantjärele muutmise, kohustuslike allahindluste, kahjumiga edasimüügi, ülemääraselt suurte koguseliste nõuete ja põhjendamatute valikusse lisamise tasude kujul. Direktiivi 2000/35/EÜ (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) käimasoleva läbivaatamise raames tuleks lühendada toiduainete tarneahelas maksetähtaegu kuni 30 päevani kõikide toiduainete puhul ja kergesti riknevate põllumajandustoodete puhul veelgi lühemale ajale.

Euroopa konkurentsiõiguse kohaldamisala tuleks laiendada, et see ei hõlmaks üksnes praegust tarbijate heaolu ja madalate toiduhindadega seotud murede kitsast valdkonda.

Koostada tuleks nimekiri ebaausatest turutavadest, nagu kahjumiga müük või vahendustasu võtmine ning need keelata.

Komisjon peaks uurima, kas ja millisel määral jaemüüja kaubamärkide (oma kaubamärkidega tooted) väärkasutus ja kaubanduskettide sisseostu alliansside tavad põhjustavad kõlvatut konkurentsi ja survet põllumajandustootjatele ning tootjahindade süstemaatilist alandamist. Jaemüüja kaubamärkide väärkasutus mõjutab ebasoodsalt tootjate (eelkõige väiketootjate) võimalusi innovaatiliseks tegevuseks. Komisjon peab võtma meetmeid, et hindade kujundamisel koheldaks põllumajandustootjaid ja tootjarühmasid õiglaselt.

Europarlament  hoiatab, et ostjate poolt peale surutud lepinguline põllumajandustegevus, vertikaalne integratsioon ja futuurid, mis etendavad üha olulisemat rolli, võivad nõrgestada konkurentsi ning põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni. Niisuguste lepinguliste suhete mõju tuleks uurida ja vajaduse korral võtma asjakohaseid meetmed.

Europarlament kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama toiduainete tarneahela kõikide osaliste vahelisi õiglaseid lepinguid, mis põhinevad põllumajandustootjate ja tootjaorganisatsioonidega kokkulepitud tingimustel. Tüüplepingud võivad olla kasulikud vahendid, mille rakendamine tuleks mõnes valdkonnas teha kohustuslikuks.

Parlament tervitab toiduainete jaesektori ombudsmani ametisse nimetamist ja muude vahekohtu mehhanismide loomist, mille eesmärk on tagada lepinguliste kohustuste täitmine.

Komisjon peaks välja selgitama ebaõiglasi tavasid nagu tootenimekirjamaks ja muud turuleviimisega seotud tasud ning neid juhtumeid vastavalt konkurentsiõigusele kontrollima. Välja tuleks töötada tootenimekirjamaksu ja muude turuleviimisega seotud tasude kasutamise ühtsed eeskirjad ning eelkõige võtma meetmeid turustajate poolt nõutavate ülemääraste tasude vastu.

Spekuleerimine

Europarlament kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku instrumentide kohta, mis vähendaksid hinnakõikumisi, et vähendada tootjate haavatavust. Euroopa kaubabörside pädevusi tuleks suurendada, et hoida ära toidukaupadega spekuleerimist. Tulevikuturgude järelvalvet tuleb suurendada.

Iseregulatsioon

Parlament julgustab liikmesriike koostama toiduainete tarneahela heade kaubandustavade eeskirju, mis hõlmaksid ka kaebuste esitamise mehhanisme ja karistusi ebaausate tavade puhul. Parlament peab vajalikuks soodustada ahela erinevate lülide tihedamat integratsiooni tootmisharudevahelistes organisatsioonides ning vabatahtlike tüüplepingute väljatöötamist, et teatud juhtudel, eelkõige kergesti riknevate kaupade puhul, võiksid liikmesriigid nõuda lepingute sundtäitmist.

Säästvad toidusüsteemid, toidu kvaliteet

Europarlament kutsub komisjoni üles vaatama läbi ELi hügieeninõuded toodete kohalikul turul või kaugturul turustamise ja toodete kõlblikkusaja osas, detsentraliseerima ja lihtsustama sertifitseerimis- ja kontrollisüsteeme, edendama vahetuid suhteid tootjate ja tarbijate vahel ning toiduainete lühikesi tarneahelaid.

Põllumajandustoodete kvaliteeti käsitlevad ranged eeskirjad on olulised ja vajalikud; Tingimata tuleb tagada importtoodete vastavus kõikidele kvaliteedi- ja tootmisnormidele, et vältida kõlvatut konkurentsi Euroopa toodetega.

Parlament kutsub komisjoni üles toetama kohalikke ja piirkondlikke toiduainete turustamise algatusi ning neid ülemäärase reguleerimise ja bürokraatiaga mitte koormama.

Parlament on arvamusel, et tuleks võtta meetmeid, et ergutada põllumajandustootjate poolt otse hallatavaid põllumajandusturge, tootjatele turuväljundite loomist, mis võimaldaks pakkuda tooteid otse tarbijatele, ning programmide väljatöötamist, et edendada toodete müüki kohalikel turgudel.

Eelmine luguMikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuseks on planeeritud tänavu 120 miljonit krooni
Järgmine lugu„Kuldmugul 2010“ võitjaks valiti ülekaalukalt Eesti kartulisort “Ando”