Sellel nädalal Brüsselis toimunud Euroopa põllumeeste organisatsiooni Copa-Cogeca kohtumisel andis Ukraina Põllumajandusfoorumi direktor Mariia Didukh ülevaate Venemaa sissetungi mõjudest Ukraina põllumajandusele.
Venemaa sissetung on Didukhi sõnul põhjustanud väga tõsiseid tagajärgi Ukraina inimestele, ka põllumajandusele. Väga suureks mureks on Ida-Ukraina alade olukord, kuid pommid tabavad ka Kiievit ja Lääne-Ukrainat.
„Ukrainal on väga oluline roll maailma toidujulgeoleku tagamisel. Ukraina panus on lisaks enda inimestele veel umbes 400 miljoni inimese toitmine maailmas. Ukraina nisu suurimad importijad on olnud Egiptus, Indoneesia ja Türgi,“ rääkis Ukraina Põllumajandusfoorumi direktor Mariia Didukh. Ukraina Põllumajandusfoorum koondab kuut suuremat põllumeeste ühendust ja üle 50% Ukraina põllumeestest.
Mariia Didukhi sõnul on praegu maailma toidujulgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega Ukraina sadamate avamine ja humanitaarkonvoide korraldamine. Vajalik on ehitada laiarööpmeline raudtee Ukraina ja Leedu vahele, et luua alternatiivne ekspordikanal Ukraina vilja eksportimiseks. Vajalik on ka kõikide impordikvootide kaotamine Ukraina põllumajandustoodetele Euroopa Liitu. Ukraina põllumehel loodavad selles osas, et Copa-Cogeca toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut.
Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud sõja valguses erakorraliselt ja ajutiselt leevendada Ukraina põllumajandussaadustele impordi tingimusi Euroopa Liitu.
„Euroopa põllumehed väljendasid tänasel kohtumisel Brüsselis Ukraina põllumeestele oma täit solidaarsust ja toetust. Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni Copa-Cogeca üldkoosolekutel otsustati konsensuslikult, et sõja mõjude ja humanitaarolukorra leevendamiseks ning Ukraina toetamiseks on impordipiirangute eemaldamine ajutise meetmena vajalik. Oluliseks peetakse seejuures ELi toiduohutuse standarditest kinnipidamist. Copa-Cogeca jälgib koos ELi institutsioonidega leevendusmeetme mõjusid, et ära hoida turutõrked kõige tundlikemates sektorites,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht, Copa asepresident Roomet Sõrmus.
Ukrainlased tunnetavad Euroopa tugevat toetust. „Läbi Poola Brüsselisse reisides kogesin tugevat sümpaatiat ja toetust kõikide Poola inimeste silmades. Poliitilisel tasandil on väga oluline Euroopa Komisjoni ettepanek kaotada ekspordipiirangud Ukraina toodetele. Humanitaarsest vaatest on Ukraina jaoks praegu kõige oluline humanitaarabi valmistoidu osas, sest Ukraina töötleva tööstuse toimimises on probleeme. Samas on ainelise humanitaarabi andmine logistiliste probleemide tõttu väga kulukas, mistõttu on isegi mõistlikum rahaline toetus, mille eest saaks osta Ukrainas toodetud toitu humanitaarabi eesmärkidel,“ tõi Ukraina põllumeeste esindaja kohtumisel Euroopa põllumeeste organisatsioonis esile.
Ukraina on maailma põllumajandusturgudel võtmetähtsusega
Ukrainas kasutatava põllumajandusmaa suurus ulatub ca 41 miljoni hektarini. 2020. aasta andmetel oli suurematest kultuuridest nisu pind 6,6 miljonit ha, päevalille pind 6,5 milj ha, maisi pind 5,4 milj ha ja odra pind 2,4 milj ha. Ukrainast eksporditud nisu kogus on olnud 24 miljonit tonni (12% maailma ekspordist), maisil 33 milj t (16%), odral 6 milj t (18%), rapsiseeme 2,7 milj t (20%), päevalille õli 6,6 milj t (50%).
Enne sõda eksporditi Ukraina sadamate kaudu 5-6 miljonit tonni vilja ja 500-700 tuh päevalilleõli kuus. Sadamate kaudu eksporditi 98% Ukraina põllumajandussaadustest.
“Praegu on sadamad blokeeritud, Venemaa ründab ka kaubalaevu ja meri on mineeritud. Alternatiivsed kanalid raudtee ja maanteede kaudu on väga piiratud mahuga. Teravilja ekspordiks sobib 10 raudteesuunda, kuid need katavad vaid 20% varasemast vilja ja 50% päevalilleõli kaubamahust. Vilja vedamise võimsus raudtee kaudu on umbes 1,1 milj t kuus ja päevalilleõlil 250 tuh t kuus. Raudtee kasutamisel on probleemiks erinev raudteelaius ja vagunite puudus,” rääkis Didukh.
Ukraina on ekspordi jätkamiseks kaupa suunanud Läänemere ja mustamere teistesse sadamatesse, mille terminalide mahutavus on 2,7 milj tonni. Nende sadamate kasutamine ei võimaldaks eksporti endises mahus. Praegused vilja laovarud on hinnanguliselt 20 miljonit tonni, mis tähendab 18-24 kuu varu ilma võimaluseta sadamate kaudu eksportida. See tähendab omakorda, et uue saagi jaoks pole vabasid ladustamismahte. Takistused kauba liikumisel tähendab omakorda, et Ukraina põllumeestel pole raha uue saagi kasvatamiseks.
2022. aasta kevadel loodetakse suvikultuure külvata 14 miljonile hektarile, mis on umbes 70% varasemast mahust. Suurimad probleemid ja kaotused on Kirde-, Ida- ja Lõuna-Ukrainas. Sellel hooajal kavatsevad Ukraina põllumehed külvata vähem maisi, rohkem sojauba ja päevalille. Selle põhjuseks on ekspordilogistika, et vähendada kauba mahtu.
Maisi pind väheneb sel aastal 3,8 miljoni hektarini ehk 31% võrra. päevalille pind väheneb hinnanguliselt 4,7 miljonile hektarile ehk 28% võrra ja sojaubade pind suureneb ca 1,4 miljoni hektarini (+12%). Kevadkülve on lisaks sõjale mõjutanud ka ilmastikutingimuste muutus. Kõikide kultuuride osas oodatakse väiksemat saaki, mitte ainult pinna vähenemise tõttu, aga põllumehed pole saanud teha optimaalses mahus ja ajal vajalikke põllutöid (väetamine, taimekaitse jne).
Okupeeritud aladel võtavad Vene sissetungijad põllumajandusettevõtteid üle, varastavad ladudest vilja ja sunnivad põllumehi vilja külvama eesmärgiga võtta saak endale. Näiteks eile varastati ühest Zaporožija farmist 60 tonni vilja. Okupeeritud aladel agressor nõuab, et põllumehed annaksid 70% saagist neile ja 30% võib põllumees endale jätta. On ka juhtumeid põllumeeste tapmisest. Okupantidest vabastatud aladel on mureks mineeritud põllud ja teed, hävitatud farmid, põllumajandustootmiseks vajalike sisendite ja masinate puudus.
Kevadhooajal on puudus kõikidest tootmissisenditest, sh ka probleemid finantseerimisega. Hinnanguliselt on praegu kättesaadav 80% väetistest, 75% seemnetest, 60% taimekaitsevahenditest, 40% diiselkütusest ja 40% vajalikust rahastusest.
Okupatsiooni ja hävitustöö tulemusel on Ukraina kaotanud 20% seakasvatusest, 15% linnukasvatusest, 15% piimafarmidest. Linnuliha ekspordil on suurimaks probleemiks logistika.
