EPKK keskkonnatoimkonna juhtimist jätkab senine toimkonna juht Mae Alviste

Mae Alviste jaoks on keskkonnateemad olulised ja teda tasub neis küsimustes kuulata.

Eile, 31. augustil toimus Vändra AS külastuspäeval EPKK keskkonnatoimkonna uuendatud koosseisu esimene kohtumine, kus toimkonna juhi valimised võitis ühehäälselt Mae Alviste (Järvamaa Põllumeeste Liit ja Virumaa Põllumeeste Liit). Toimkonna liikmed hindasid kõrgelt Mae Alviste panust kahel eelmisel perioodil ja pidasid oluliseks tema jätkamist toimkonna juhina.

Mae Alviste sõnul on oluline leida tasakaal keskkonna nõudmiste ja eesmärkide ning põllumajandustootmise vajaduste ja võimaluste vahel, et ühe teema arvelt ei kahjustataks teise toimimist. „Peame keskkonna ja kliima küsimustega tegeledes jälgima, et me samal ajal ei pärsi põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimet ega kahjusta toidujulgeolekut,“ osutas Alviste probleemkohtadele.

Alviste lisas, et keskkonnapoliitikas tuleb keeldude asemel seada Eesti lähtepositsiooni arvestades realistlikud eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb soodustada ressursitõhusust, turupõhiseid lahendusi, investeeringuid ning keskkonnaalase teadlikkuse kasvu. „Vajame ühtset seisukohta, et EL baastasemest rangemate keskkonnanõuete kehtestamine Eestis peab olema pigem erand kui reegel,“ kinnitas ta. „Kuid esmalt on meil kliimaeesmärkide saavutamiseks vaja selget tegevuskava koos vajalike mõjuhinnangute ja ressurssidega, et mitte ohtu seada Eesti toidujulgeolekut.“

Ühine arutelu

Lisaks osalesid toimkonna koosolekul Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi esindajad, kellega üheskoos arutleti ELi kliimapaketi teemadel. Toimkonnale tutvustati kliimapaketi läbirääkimiste hetkeolukorda ning edasist ajakava. Kohtumise arutelus toimkonna liikmed rõhutasid samuti, et eesmärgid on seatud küll riigi tasemel, kuid nende saavutamiseks peavad meetmeid rakendama ettevõtted. Seega peab riigil olema terviklik lähenemine, mis on kaasav ja pakub ettevõttetele vajalikke kompensatsioonimehhanisme. Toodi välja, et vajatakse selget arusaama, kuidas ja kas suhestub riiklike eesmärkide täitmisse süsiniku offsetting (st süsinikukrediidid). Ka vajatakse põhjalikku mõjuhinnangut sektorite emissioonide vähendamise potentsiaali kohta, mis võtab arvesse meetmete kulutõhususe ja kaasneva sotsiaalmajandusliku mõju. Arutelu oli sisutihe ja osalejad leppisid kokku edaspidise koostöö jätkamises.

Lisaks toimus ettevõtte ringkäik, kus Vänrda AS juhatuse esimees Margus Lepp ja Agrone OÜ juhatuse liige Margus Muld ministeeriumite esindajatele oma tegemisi tutvustasid.

Eelmine luguLiidud: Energiakriisis Eesti toidutööstuse püsima jäämine on ohus
Järgmine luguKoja uus liige Precision Farming panustab põllumajanduse digitaliseerimisse