Eesti tõuloomade aretus on jõudnud Euroopa tippu ja avanud ekspordiks uusi turge

Eesti lehmad Gruusia farmis

13. oktoobril toimus Tartus Eesti Põllumajanduse Aastanäituse raames Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel rahvusvaheline konverents “Tõuloomade eksport – võimalused koostööks ja väljakutsed loomakasvatajatele”. Konverentsist võtavad osa lisaks Eesti karjakasvatajatele Läti ja Soome põllumeeste esindajad.

„Elusveiste eksport on kujunenud põllumajandusvaldkonnas oluliseks ekspordiartikliks. Aastas müüakse Eestist välja ca 60 tuhat veist, kellest tõuloomadena realiseeritakse ca 10 %. Tõuveiste eksport on elusveiste müügis kõige suurema lisandväärtusega,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Bulitko sõnul tuntakse Eesti loomakasvatust rahvusvaheliselt – meil on heal järjel tõuaretustöö, kõrge produktiivsusega kari, tõuveiste müügist huvitaud farmerid ning suhteliselt heal tasemel karja tervis. „Selleks, et edukat veiste eksporti korraldada, peab olema väga lai suhtlusvõrgustik erinevate riikide karjakasvatuse organisatsioonidega. Oluline on ka meie kohalike farmerite omavaheline koostöö ja soov uute turgude leidmisel,“ lisas Bulitko.

2019. aasta aprillis sai alguse selle aasta lõpuni vältav rahvusvaheline koostööprojekt „BreedExpo“, mille käigus luuakse kolme riigi – Eesti, Läti ja Soome – põllumajandustootjatele uued võimalused tõuloomade ekspordiks uutele turgudele väljaspool Euroopa Liitu. Projekti kaasabil toetatakse lihaveise- ja piimandussektoris tegutsevaid põllumajandustootjaid tõuloomade ekspordivõimaluste leidmisel uutel turgudel – Kasahstanis, Gruusias ja Ukrainas. Projekti tegevusi viiakse ellu klastripõhiselt, kaasates koostöösse ka kohalikud tõuloomakasvatajate esindusorganisatsioonid.

„BreedExpo projekti raames tehtav koostöö on olnud tänuväärne, kus Eesti, Läti ja Soome põllumeeste ühendused tegelevad süvitsi valitud sihtturgudega, sealhulgas loomakasvatajate koolitamise, kohapealsete farmide nõustamise ning farmi külastuste korraldamisel,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on arengukoostöö programmi raames teinud Gruusia karjakasvatajatega ka varem koostööd loomakasvatusalaste teadmiste ja oskuste parandamiseks Gruusias. „See on loonud head eeldused koostöö süvendamiseks Gruusia suunal nii piima- kui lihaveiste eksportimiseks. Gruusia karjakasvatajad hindavad kõrgelt Eesti tõuaretajate tööd ning on huvitatud oma karja geneetilise potentsiaali tõstmisest ja otsekontaktidest meie tootjatega,“ lisas Sõrmus.

Konverentsi kava leiab EPKK kodulehelt: https://epkk.ee/13-10-2021-konverents-touloomade-eksport-voimalused-koostooks-ja-valjakutsed-loomakasvatajatele/

13.-14. oktoobrini 2021 toimus Eesti Rahva Muuseumis Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021, mis tõi aheks päevaks Tartusse sektori tipptegijad. Aastanäituse osaks on sisukas seminariprogramm, mille raames toimus 40 seminari ja 5 konverentsi. Seminaride kava leiab http://epamess.ee/seminarid/

Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Buliko, tel 510 8253, tanel.bulitko@mail.ee; Taustainfo: https://epkk.ee/breedexpo/

Eelmine luguKas mahetooraine suurem väärindamine suudab anda uue arengutõuke Eesti mahepõllumajandusele?
Järgmine luguKuidas põllumajanduses riske juhtida?