Erinevalt Eestist on Soomes palju väikeseid piimafarme – pea 5000, kus kasvatatakse enamasti 50-ne pealist piimakarja. Võrdluseks Eestiga, meil on see number 160. Samas ollakse kliimaneutraalsuse küsimustega tegelemisel meist peajagu üle.
Augusti esimestel päevadel võtsid Eesti ja Läti liha-ja piimaveisekasvatajad ette merereisi Soome, kus neid võõrustas BreedExpo2 projekti partnerriik Soome, kes oli pannud kokku mitmekesise programmi tutvustamaks põllumeestele olulisi organisatsioone ja teadusasutusi ning muidugi farme endid.
Paljudele oli üllatuseks, et Soomes moodustab põllumajandusmaa vaid 7% territooriumist ja sellest mahemaid on 14%. Metsa on loomulikult külluses, lausa 75%.
Esimesel päeval tutvuti Soome aretusorganisatsiooni FABA tegevusega ning täpsemalt genoomtestimise teemaga. FABA tegevusteks on seemendustehnikute tegevuse korraldamine, aretuse nõuandeteenus, genoomtestimise ja lineaarse hindamise koordineerimine. Soomes toimub genoomtestimine Nordic Cattle Genetic Evaluation (NAV) süsteemis. Testimise abil on võimalik tõsta karja geneetilist väärtust valides aretuseks õiged loomad, lisaks saab kontrollida loomade sugupuud ja vältida geneetilisi defekte.
Genoomtestimine sai Soomes alguse 2009.a piimaveistel, kus neil on esindatud peale holsteini veel äärširi ja džörsi tõud ning alustatakse ka Soome maakarja testmimist. Hinnatakse üle 40 näitaja. Lihaveiste genoomtestimisega alustati selle aasta algusest, siin hinnatakse 9 tunnust. Sellel aastal on genoomtestitud juba 18000 lihaveist, kõige rohkem Anguse, Herefordi ning Šarolee tõust.
Soome HKScani esindaja tutvustas tõupullide alast uurimistegevust Soomes. Selgus, et sel aastal tegeleb aretuspullide keskus mükoplasma nakkuse likvideerimisega ning loomi enne järgmist aastat sisse ei tooda. Tegemist on perefarmiga, kus otsuseid teeb HKScan. Kokku on farmis 250 tõupulli, kes on ostetud lepingulistelt tõuloomakasvatajatelt. Selleks, et pull jaama vastu võetaks, peab ta olema puhtatõuline, oma vanusegrupi parim, keskmise sünnikaaluga, võõrutuskaaluga vähemalt 280kg ja päevase juurdekasvuga 1kg sünnist kuni võõrutuseni. Ta peab olema negatiivne mükoplasma ja salmonella suhtes ja omama tervisesertifikaati loomaarstilt. Selle aasta keskmine 200p kaal oli 324kg ja päevane juurdekasv 1355g.
Pulle söödetakse rohusiloga, kiudaine sisaldus 67%, energia 10,6-11,3MJ/kg kuivaine kohta. Jälgitakse pullide iseloomu, kogutakse genoomanalüüsiks proovid, viiakse läbi ultraheliuuring rasva sisalduse määramiseks ja lineaarne hindamine. Parimad pullid müüakse oksjonil aprillis/mais nii nagu meil Eestiski. Tavaliselt müüakse aastas kuni 100 tõupulli. Esimene pullioksjon viidi läbi tänavu kevadel. HKScan näeb, et tõupullijaam on kasulik kogu lihaveise kasvatusele. Aretajad saavad end omavahel võrrelda, loomade müümine on nende jaoks lihtsam, teadlastel on sel moel hea andmeid koguda ja ammlehmakasvatajatele annab see võimaluse osta turvaliselt head geneetilist materjali. Selle tulemusel sünnib rohkem kõrge kvaliteediga vasikaid ning tarbijateni jõuab maitsev liha.
Kliimaneutraalsus Valios
Kliima teemad on olnud juba pikemat aega aktuaalsed Soome piimatootmisettevõttes Valio, kes plaanib saavutada süsinikuneutraalse piimatootmise 2035.aastaks. Arvutused näitavad, et piima esmatootmine moodustab Valio Soome kasvuhoonegaaside heitest 93%, tehase energiatarbimine ja logistika 5% ning pakendamine 2%. Valio kliima analüüs põhineb viimastel kohalikel ja rahvusvahelistel uuringutel. Kliima mõju hindamisel jälgitakse Rahvusvahelise Kliimapaneeli (IPCC) ning Kasvuhoonegaasi Protokolli juhiseid.
Valio kliima eesmärkides on andmete monitoorimine kombineeritud praktilite tegevustega. Süsinikuneutraalse piimatootmise teekaart sisaldab tegevusi, ajakava ja eesmärke, mis viivad süsinikuneutraalse piimatootmiseni aastaks 2035. Süsiniku jalajälje viivad nulli kombineerituna nii süsiniku heite vähendamine, ringmajandus kui süsiniku talletamine.
Eesmärgini jõudmiseks tehakse koostööd Riikliku Loodusvarade Instituudiga (LUKE), Norra Meteoroloogia Institudiga, ülikoolidega Helsingis ja Ida-Soomes, Yara ja Atria tootjatega ning fondiga „Baltic Sea Action Group“. Valio pakub oma tootjatele, keda kokku on 3700, rahalist tuge, teaduspõhist infot ja koostöövõimalusi toetamaks kliimasõbralikke tootmisviise. Nt. algas 2023.a maist uus kestlikkuse programm, mis julgustab finantsiliselt farme oma süsiniku jalajälge vähendama.
Valio on piimatootjatele loonud keskkonnakalkulaatori Carbo®, mille abil iga farm saab arvestada välja oma piimatootmise süsiniku jalajälje. Kalkulaator järgib Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli IPCC Tier 3 metoodikat ja on sertifitseeritud sõltumatu Süsiniku Fondi poolt. Lisaks süsiniku jalajäljele näitab kalkulaator ka hapestumise ja eutrofeerumise potentsiaali ning aitab vähedada süsiniku jalajälge piima, liha ja söödatootmisel. Kõikide farmerite tulemusi liites, saab Valio hinnata oma kogu tootmise süsiniku jalajälge. Valio hindab jalajälge kompleksselt, kogu tootmise kohta, mitte igale tootele eraldi.
Aastal 2022 avaldas Valio ka juhised farmeritele koos praktiliste soovitustega piima süsiniku jalajälje vähendamiseks. Kõige rohkem (24%) aitab süsiniku emissiooni vähandada loomade heaolu tõstmine, metaanieritust vähendavate söödalisandite kasutamine ning aretuse suunamine ressursitõhusama ja tervema piimakarja poole. Ka emissioonide vähendamine turbamaadelt ning süsiniku ladestamine rohumaadel aitab emissioone vähedada 20% ulatuses; 15% ulatuses aitaks süsiniku emissiooni vähendada biogaasi tootmine ja kasutamine, sõnniku separeerimine ning allapanuna kasutamine turba asemel ning uudsed süsiniku heite vähendamise meetodid nagu põllumajandusplastiku taaskasutamine, bioenergia talletamine, metaani eraldamine farmiõhust. Carbo® programmil on 3241 kasutajat ja kokku on tehtud 21083 kalkulatsiooni. Läbi on viidud üle 200 õpitoa programmi kasutamiseks ning Valiole on raporteeritud 2352 farmi arvutused. Programmile on lisatud võimalus arvestada ka söödalisandi 3NOP ja biogaasi tootmisega ning piirkondlike temperatuuridega. Tulevikus täiendatakse programmi selliselt, et see arvestaks ka süsiniku sidumist, vee ja energia jalajälge, maakasutust ja elurikkust.
Võimas LUKE
Päeva teises pooles külastasime Soome Loodusressursside Instituuti (LUKE), kus saime aimu nende teadusuuringute suundadest ning mastaapidest. LUKE paikneb üle kogu Soome kokku 24 esinduses. Nende tegevusest 70% hõlmavad teadusuuringud ja 30% toidu-ning loodusvarade statistika. Lisaks vastutab LUKE ka sööda hindamise eest. Korraga on LUKEs käsil 700 erinevat teadusuuringut/projekti, millest sadakonda rahastab EL. Instituuti rahastab 60% ulatuses Põllumajandusministeerium, ülejäänud osa kaetakse EL projektidest ja teenustasudest. Aasta eelarve on 133 miljonit eurot ja töötajaid 1300. LUKE uurimisteemad katavad kogu toidu tarneahela. Veistega seotud uuringuteks on instituudil kaks katsefarmi.
Hea teada:
Piimafarme on naabritel u. 5000 ja farmide suurus järjest kasvab, keskmiselt 50 looma farmi kohta (Eestis 160 looma). Keskmine piimatoodang on 9000kg aastas. Lihatõugu ammlehmasid on Soomes u. 64 600 ja nad paiknevad 2034 karjas. Kõige rohkem on kuni 50 ammega karjasid.
Loomaliha pärineb 60% ulatuses piimatõugde ja ristandite mullikatelt ning pullidelt, 21% ulatuses piimalehmadelt ning 16% ulatuses lihatõugu loomadelt.
Põllumajanuses töötab 76 000 inimest keskmise vanusega 50a. Neist 70% tegeleb teravilja kasvatamisega ja 22% loomakasvatusega. Keskmine farmi suurus on 50ha.
Vahendas: EPKK arendusnõunik Triin Hallap.
