7.−17. juunini said kõik eestimaalased anda toetusallkirja Baltimaade põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, toetamaks põllumajandustoetuste võrdsustamist Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon koos allkirjade kogumisega toimus Eestis, Lätis ja Leedus. Toetust deklaratsioonile on võimalik avaldada ka internetis Facebooki lehel http://www.facebook.com/ToetaPollumeest.
„See aktsioon on demokraatia ja solidaarsuse proovikivi – kui Brüssel meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, siis kõlavad õõnsalt jutud kodanikuühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest,“ lausus Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.
„Eesti tarbija jaoks on toidu kodumaine päritolu ja mõistlik hind väga tähtsad. Seega on Eesti kaupmehele oluline meie põllumeeste ja toidutootjate hea käekäik,“ ütles kaupmeeste esindajana Selveri keti juht Andres Heinver. „Nii olemegi koos teiste suurte kaubanduskettidega otsustanud omalt poolt allkirjade kogumist toetada,“ lisas Heinver.
Eesti on täitnud Euroopa Liidu ees kõik kohustused, kuid meie soov järgida ühenduse aluspõhimõtteid – solidaarsust ja liikmesriikide võrdset kohtlemist – on senini räägitud nagu kurtidele kõrvadele. Oleme kõlvatus konkurentsis, sest põllumajandussisendite ja toidutoorme müügihinnad on kogu ühenduses sarnased, kuid põllumajandustoetused erinevad kordades.
Otsustamisel on Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014−2020, kus olulise osa moodustavad põllumajandustoetused. Baltimaade toetused on praegu madalaimad ja seda tahetakse põlistada veel pikkadeks aastateks. Euroopa liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, Eestis 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot, Hollandis aga 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused 2020. aastaks Eestis vaid 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni. Põllumehed tunnevad end petetutena, sest ühendusega liitudes lubati toetuste võrdsustamist palju kiiremas tempos.
Lisaks sellele ei luba Brüssel 2013. aastast enam maksta uutel liikmesriikidel toetuste riigipoolset lisamakset ning rakendub ka modulatsioon (toetuste vähendamine keskmistel ja suurematel põllumajandustootjatel), mistõttu vähenevad meie põllumeeste otsetoetused lähiaastatel võrreldes selle aastaga kuni viiendiku võrra.
„Kvaliteetne Eesti toidutoore hakkab liikuma suurema ostujõuga turgudele ja meie keskmine tarbija peab rahulduma importtoiduga, mille hind ja tihti ka kvaliteet on madalamad – kordades suuremad toetused võimaldavad ühenduse vanade riikide põllumeestel oma kaupa odavamalt müüa. Ebavõrdne konkurentsiolukord on viinud juba tänaseks selleni, et Eesti on põllumajandussaaduste netoimportija,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Allkirjade kogumist korraldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit koostöös Eesti toidukaupluste kettidega.
