AP 2020 kandidaat Airi Külvet – Pealinna tüdruk tõusis lihaveisekasvatajate eestvedajaks

Fotol: Airi Külvet, autor: Sven Arbet

Tallinnast pärit Airi Külvet on aastatega rajanud vanaisa tallu eeskujuliku lihaveisekasvatuse, asutanud MTÜ Liivimaa Lihaveis ja esindab tootjaid rahvusvahelistes ühendustes.

“See on vanaisa põlistalu, Pedja jõgi voolab õuest läbi ja see koht asustati juba 1684. aastal,” tutvustab Puutsa talu perenaine Airi Külvet ajaloolist talukohta uhkusega. Talumaja ühe palgi peale on dateeritud aastaarv 1856.

Tallinnas sündinud ja kasvanud Airi tuli Puutsa tallu pärast keskkooli lõpetamist 1995. aastal, sest eakas vanaisa ei jaksanud enam üksi lehmi pidada.

“Läksin talu kõrvalt Luuale metsanduskooli õppima, sõitsin igal hommikul sinise Žiguliga kooli ja viisin ka piima meiereisse,” meenutas Airi. Igal varahommikul enne koolipäeva lüpsis ta lehmi ja müüs kohupiima ka kooliõpetajatele.

Maaülikoolis õppis ta loomakasvatust ja töötas aasta Soomes asendustalunikuna.

Nüüdseks on Airi Külvet talu haaret tunduvalt laiendanud. Karjamaadel peetakse mitmes grupis lihaveiseid, simmentali ja anguse tõugu ammlehmi on üle 50. Puutsa talus sirgub kolm last, taluhooned on renoveeritud. Airi Külvet on lihaveisekasvatajate koolitaja ja eestkõneleja ka rahvusvahelisel areenil.

Veendunud mahetalunik

Mahetootmisega alustas Airi Külvet 2004. aastal. Algul toodi tallu lihaveiste ristandid, neid seemendati eri tõugudega. Esimesed puhtatõulised loomad olid simmentalid. Praegu ongi Puutsa talus nii simmentali kui ka punase anguse kari.

“Olen mahetalunik ja propageerin rohumaadel mahekasvatust. Mul on väga vedanud, et talu asub erilises kohas, kus maastikul on elurikkus säilinud,” rõõmustas Külvet.

Tema sõnul Pedja jõe luhtadel ja ümbritsevatel rohumaadel teisiti kui mahedana lihaloomi pidada ei oleks mõtet. Nii panustab ta ka pärandmaastiku säilitamisse. Külvet rõhutas, et rohumaal kasvatatud veisega kaasneb lisaväärtus, kuna veised hooldavad püsirohumaid, looduslikke kooslusi ja aitavad säilitada elurikkust – taimede, lindude ja putukate mitmeksesisust.

Perenaise initsiatiivil asutati 2011. aastal mittetulundusühing Liivimaa Lihaveis, kus ta on juhatuse liige. MTÜ Liivimaa Lihaveis sai asutatud, et väärtustada rohumaadel kasvatatud veiste liha, neid ühiselt turustades ja kvaliteetse veise liha väärtuslikke omadusi ka tarbijatele laiemalt tutvustades.

“Olen Liivimaa Lihaveise asutaja ja see on poolenisti ka minu elutöö,” tõi esile Külvet. Kõik oma loomad müüb ta lihaks läbi MTÜ Liivimaa Lihaveis, mõnevõrra müüb ka puhtatõulisi aretusloomi. Igal aastal valib ta kummastki karjast kaks-kolm ilusamat sugupulli välja, ülejäänud kastreeritakse, need on härgadena rohumaadel.

Loe edasi Maalehest

Aasta Põllumees 2020 kandidaat AIRI KÜLVET

Jõgevamaa, Puutsa talu

Lihaveisekasvatus. Mahetootmine

Simmentalid, angused, üle 50 ammlehma, kokku loomi üle 140

Maad kasutatakse üle 250 ha

Rohumaad, karjamaad, 48 ha maad omandis

1 palgatöötaja

Loomade müük MTÜ Liivimaa Lihaveis kaudu

Eelmine luguAP 2020 kandidaat Diana Pärna – Lahemaa rahvuspargi kujundaja Diana Pärna
Järgmine luguAP 2020 kandidaat Janika Lindsalu – Osa maasikasaaki jäi põllule hallitama, aga maasikakasvataja Janika Lindsalu on raskustega harjunud