AP 2020 kandidaat Diana Pärna – Lahemaa rahvuspargi kujundaja Diana Pärna

Fotol: Diana Pärna, autor: Sven Arbet

Diana Pärna hooldab lihaveistega pool­looduslikke kooslusi ja rannaniite Lahemaal, et rannajoon meie rah­vus­pargis paistaks pilli­roost välja ning kaoksid võsastunud karjamaad.

“Näete – Vihasoo rannaniit on saanud pilliroost lagedaks, niitsime selle maha, ega loomad seda üksi ära ei söö,” näitab Diana Pärna kaunist rannavaadet Vihasoos.

Oleme Lahemaa rahvuspargis, kus Diana Pärna on juba kümmekond aastat teinud oma lihaveistega missioonitundelist tööd Vihasoo rannaalade ning Võhma ja Uusküla aru- ja looniitude hooldamisel.

“Meil on pereettevõte, teeme kõike koos abikaasa Arnoga,” teatas Diana Pärna kohe, et OÜ Lahe Maamees on abikaasade ühisfirma, mõlemad on võrdsed osanikud. “See, mis põllu peal, on Arno rida, ja see, mis on seotud loomade ja paberimajandusega, minu,” ütles Diana.

Paarsada lihaveist – enamik limusiinid, sekka ristamiseks võetud haruldased tirooli halli tõugu veised – on jagatud mitmele karjamaale viide gruppi.

“Need tirooli hallid on nn Milka šokolaadi lehmad, nende piimast tehakse Austrias šokolaadi,” selgitas perenaine. Oma karja võttis ta mõned tirooli hallid loomade piimakuse pärast. Limusiini pull annab vasikale hea lihakuse, tirooli hallil lehmal on palju rammusat piima ja ris-tandvasikas kasvab hästi.

Piimakarja asemel lihaveised

Pealinnast pärit Diana Pärna tutvus oma tulevase abikaasaga EPA päevil agronoomiat tudeerides ja nii ta Lääne-Virumaale Võhma külla Arno Pärna kodukanti elama tuligi. Kui Arno sai tagasi Nõugaste talu maad, edendasid nad perega ka väiketalupidamist, pidades lehmi ja nuumpulle.

“1994. aastal, kui Arno läks Rootsi talupidamist õppima, oli ikka üksi kõigega toime tulla väga raske, kuigi nüüdseks manala teele läinud äi ja ämm olid igati abiks,” meenutas perenaine. Kodusest loomapidamisest nad lõpuks loobusid.

Nüüdseks on pere üles kasvatanud kolm last ning aastaid edendanud Arkna Karjatalu, kus Diana töötas tegevjuhina ja Arno agronoomina.

2011. aastal osteti Diana eestvedamisel esimesed lihaveised ja pere pole seda sammu siiani kahetsenud.

“Lihaveistega on hoopis mõnusam toimetada kui piimaveistega,” teatas Diana Pärna. Sest alles nüüd tunneb ta, et on lõpuks leidnud oma ala, oma tõelise kutsumuse. Lahemaal on neid maid väga palju, mida pere on aastatega võsast taastanud.

Loe edasi Maalehest

Aasta Põllumees 2020 kandidaat DIANA PÄRNA

OÜ Lahe Maamees, FIE Diana Pärna Lõokese talu

Lihaveisekasvatus, mahetootmine

Poollooduslike koosluste, rannakarjamaade hooldamine

Limusiinid, 105 amm­lehma, kokku loomi 230

Maad kasutatakse 600 ha, sellest 485 ha rohumaad, 15 ha kaera, 200 ha poollooduslikke kooslusi. Omandis on umbes 100 ha

Üks palgatöötaja

 

Eelmine luguAP 2020 kandidaat Krista Tõnuri – Noor perenaine lüpsis juba 11-aastaselt lehmi
Järgmine luguAP 2020 kandidaat Airi Külvet – Pealinna tüdruk tõusis lihaveisekasvatajate eestvedajaks