Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) uuendas oma strateegiakava ning pani paika järgmise kolme aasta tegevused ja eesmärgid. Koja nõukogu esimees Sivar Irval ütles, et kuna põllumajanduskeskkond on pikalt olnud kriisidest ja majandussurutisest mõjutatud, siis ootab koja 20 000 liiget õigustatult sektori huvikaitset.
Priit Põllumäe, kes on ühtlasi Keskühistu Eramets tegevjuht ja koja nõukogu liige sõnas, et kuna koja liikmeskond ühendab enda alla üle 20 000 maamajandaja – jahimehe, metsaomaniku, põllumehe, loomakasvataja, aiandus- ja toidutootja – vajab organisatsioon ühtset ja selget plaani. Seetõttu uuendas Põllumajandus-Kaubanduskoda sügisel oma strateegiakava, kus täpsustati lähima kolme aasta tegevusi.
Muutuste turbulentsis
Seetõttu tehti enne strateegiakava muudatuste väljatöötamist ka väliskeskkonna analüüs, kus kaardistati tänased probleemkohad ja mõjurid. Koja teadusnõukogu liige Ants-Hannes Viira, kes aitas välja töötada strateegikava muudatusi ütles, et väliskeskkond on olnud viimastel aastatel küllaltki turbulentne. „Alguses oli Covidi kriis ja nüüd on sõda Ukrainas – neid konflikte on maailmas veel. See kõik puudutab, tahame või ei, ka meie põllumajandus- ja toidusektorit. Me peame neid muutunud tingimusi arvesse võtma, lisaks muutuv maksusüsteem,“ tõdes Viira.
Põllumajandussektori ettevõtete toimimist mõjutavad ka tööjõuga seotud probleemid kuna tööealisi inimesi jääb vähemaks ja ootused inimeste oskustele muutuvad. Lisaks on tehnoloogia valdkonnas toimunud suured muutused. „Tehisintellekt on meid juba palju mõjutanud, siia tuleb lisada ka digitaliseerimine. Seoses rohepöördega tulevad uued õigusaktid Euroopa Liidust ja sellest johtuvalt Eestis loodav kliimaseadus, kõik see lisab juurde probleeme,“ loetles Viira. „Murekohti lisab kõik kliimamuutustega seonduv, tänavune kevadine põud teeb meid väga ettevaatlikuks. Elame muutuval ajal, väliskeskkond muutub hästi kiiresti ja meil on mõistlik strateegiad üle vadata. Strateegiakavad aitavad meil kõigi nende ülesannetega paremini hakkama saada – selleks me nõukogu liikmetega väliskeskkonna analüüsi tegimegi,“ lisas ta.
EPKK kõrgemasse juhtorganisse kuulub lisaks nõukogu esimehel veel kolm aseesimeest: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets ja Priit Põllumäe. Järgmiste aastate prognoose tehes tõid nad ohukohana välja maksupoliitika muutmise, mis suuresti mõjutab toodete omahindasid. Lisaks survestavad põllumajandussektoris töötavaid inimesi erinevate huvigruppide ootused.
Mirjam Pikkmets kommenteeris järgmise aasta väljavaateid: „Põllumajandussektoril saab ees olema küllaltki raske aasta. Hindade tõusud ja rahva vähenev rahakott lisab pingeid juurde. Ilmselgelt kahe peamise maksutõusuga (käibe- ja automaks) tõusevad kõikide sisendite hinnad – on arusaadav, et koja liikmed ootavad meilt sektori huvikaitset,“ avaldas Pikkmets.
Ootused riigile
Jaak Läänemets ütles, et põllumajandussektorile tekitavad küsimusi ja segadust kohustused, mida võib-olla riik on kohati kergekäeliselt täitmiseks võtnud. „Näiteks lubadused, et me saavutame kõik need kliima-, keskkonna ja taimekaitsevahendite vähendamise eesmärgid. Kohtusime hiljuti Kliimaministeeriumi ametnikega ja ütlesime ka neile, et igal juhul peame võitlema selle eest, et kohustuste täitmisel arvestataks Eesti eripäraga. Me niigi kasutame võrreldes teiste EL riikidega vähem taimekaitsevahendeid, siin peavad olema asjad tasakaalus. Oluline on, et meil nende eesmärkide saavutamise nimel ei jäetaks välja majanduse konkurentsivõimet,“ osutas ta.
Stabiilsest majanduskeskkonnast rääkides ütles Läänemets, et see peaks olema ka riigile oluline, et elektrienergiahinnad oleksid stabiilsed. „Nii kaua, kui energiahinnad pole stabiilsed ei suuda keegi äriplaanides tasuvusarvutusi teha. Arvan, et põllumeeste jaoks on kõige olulisem: olla kohanemisvõimeline,“ lausus ta.
Põllumäe ütles poliitilisi vaidlusi kommenteerides, et erametsaomanikud ja jahimehed väärivad rohkem riigipoolset usaldust. „Nad vajavad heade ja tarkade otsuste tegemiseks suuremat stabiilsust, kindlustunnet ning poliitilist selgust. Tegemist on valdkondadega, kus otsused on pikaajaliste mõjudega ja poliitiline rööprähklemine ning populistlik aktivism ei aita metsa- ja maakasutustest saadavate hüvede tagamisele mitte kuidagi kaasa,“ tunnistas Põllumäe.
Mahemeierei juhina töötav Pikkmets kinnitas, et järjest enam tunnevad toidutootjad, et odavam importtoit mõjutab ostjate ostuotsuseid. „Kahjuks meie enda riigi ekspordivõimekus ilmselt ei tõuse nii kiiresti, et kodumaise toidu müüginumbrite kukkumist vähegi tasandada. Loodan, et rajatud uus E-piima tööstus hoiab piima hinna tootjatele mõistlikuna. Ilmselt peavad töötlejad lahendama uute rakenduvate seadustega kaasnevaid muutusi ja see ennustab veelgi toidusektori kulude tõusu,“ lausus Pikkmets.
Ees terendavad ülesanded
Pikkmetsa sõnul tõuseb veelgi olulisemaks koja roll just esindusorganisatsioonina. „Koda ühendab täna üle Eesti toidukäitlejaid erinevast töötlemise valdkondadest ja seeläbi on kojal pädevus kaasa rääkida seaduseloomes. Meil on vajalikke teadmisi ja inimressurssi, et teha ministeeriumitele ja nende allasutustele seadusemuudatuste ettepanekuid. Üheskoos saame sõnumit ikka laiemale kanda,“ arutles ta. „Ilmselt saab järgmisel aastal kojal olema ka suur roll tarbijatele selgitamises, miks vajame loomi ja loomsel valgul põhinevaid tooteid,“ prognoosib ta ülesannete lisandumist.
Põllumäe rõhutas, et kuna koda koondab enda alla suurt hulka erametsaomanikke ja jahimehi, kes kõik hoolitsevad säästva maa- ja metsakasutuse eest, on koja roll maa- ja metsakasutuse eest seismisel on väga oluline. „Mistahes suuremate eesmärkide seadmisel tuleb kaasata ikka neid, kes seda maad omavad, seal otsustavad, majandavad ja selle eest ka vastutavad. Kahjuks liiga tihti unustavad poliitikud ja ametnikud, et maamajandajad ja -omanikud erinevalt teistest huvirühmadest selle poolest, et nad ka vastutavad selle maa ja sealt saadavate hüvede eest. Eks koja roll on aeg-ajalt seda neile meelde tuletada,“ tõdes Põllumäe. „Oleme konkurentsitult suurim ringbiomajanduse platvorm ja osapoolte ühendaja Eestis, mis tähendab, et poliitikate kujundamisel ja elluviimisel on meil võtmeroll. Seega on juba enne lennukate poliitiliste eesmärkide seadmist koja kaasamine möödapääsmatu, sest praktikutena oskame ja teame, mis päriselt töötab ning mis mitte,“ kinnitas Põllumäe.
Läänemets lisas, et koja tegevus peab olema suunatud sellele, et säilitada meie tootjate konkurentsivõimet turul. „Turul on nii palju tegijaid, et vastasel korral tallatakse meid lihtsalt jalgade alla. Me peame jälgima täpselt milliseid eesmärkidest lähtuvaid vähendamise samme teevad suured riigid ja liikuma siis samas suunas aga natuke väiksema tempoga. Igal juhul ei saa me minna mänguväljale, neist teistest suurema tempoga lipukandjaks, siis tallatakse meid jalge alla. Kui nüüd süsinikukaubandusest rääkida, siis on seal valdkonnas nii palju lahtisi otsi. Tasub meeles pidada, et kohane on tegeleda nende asjadega, millest me aru saame – senikaua, kui pole paigas metoodikat ja teema pole lõpuni meile selge, seni ei maksa selliste asjadega innukalt kaasa minna. Pigem on vaja süvendatult teadmisi ja arusaamisi, siin tasubki kojal olla aktiivne. Süsinikuturust ülevaate saamine ja selle kohta info hankimine võiks olla esmane eesmärk koja jaoks. Ei ole ju mõeldav, et iga põllumees eraldi nende teemadega tegeleks. See info võiks läbi koja käia, et tõuseks põllumeeste teadlikkuse tase neis küsimustes,“ avaldas Läänemets.
Koja nõukogu esimees Sivar Irval ütles kokkuvõtvalt strateegia eesmärkide kohta, et kindlasti on koja fookus pööratud ringbiomajandusele, mis hõlmab bioloogiliste ressursside kasutamist ja taaskasutamist.
„Ringbiomajanduse teema on ühest küljest nagu sund aga teisest küljest on see ka äriline võimalus, mis aitab sektorisse uusi tooteid ja väljundeid juurde tuua. Seetõttu on uuendatud strateegias rõhk pandud jätkusuutlikkusele ja roheüleminekule. Koda soovib koos partneritega leida konstruktiivseid lahendusi neile väljakutsetele,“ ütles ta. „Koja üks roll ongi olla praktilise vaatega tasakaalustaja. Koda saabki tasakaalustada nii kliima ja keskkonna eesmärke, kui toidujulgeoleku, majanduslikke ja sotsiaalseid eesmärke,“ lisas ta.
„Koda tahab olla hästi professionaalne ning pakkuda sektoris tegutsejale esindatust ja huvikaitset nii Eestis kui ka rahvusvahelise poliitika kujundamisel. Brüsselis on olemas meil oma esindus ja kanalid. Osaleme Euroopa Liidu töögruppides ja erinevates mõttekodades. Näiteks ringbiomajanduse teemaga pöördutakse esmalt ikka koja poole, koda saab olla koostööplatvorm,“ osutas Irval. „Põllumajandussektorist rääkides ei peaks me keskenduma ainult puudujääkidele ja negatiivsetele asjadele. Seetõttu on hästi oluline strateegiline kommunikatsioon, mida saame teha koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Eesti Maaülikooliga, et seda mis meil Eesti põllumajanduses head on, seda tuleb meil ise välja tuua,“ toonitas Irval.
Artikli autor: Juuli Nemvalts
