Kestlik toidusüsteem muudab seniseid põhimõtteid

Kestlikud toidusüsteemid eeldavad kõigi osapoolte koostööd. Foto: Visualhunt.com

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juhi Meeli Lindsaare sõnul on toiduga varustatuse ja keskkonna küsimused välja toonud vajaduse arendada riikide kestlike toidusüsteeme, mis suudaks toitainete rikka toiduga varustatuse kõrval täita ka teisi olulisi eesmärke nagu säästvate tarbimisharjumuste rakendamine, loodust hoidev, taastav ning mahu poolest piisav tootmine.

Kui varasemalt on toidutootmise eesmärk olnud eeskätt põllumajanduse tootlikkuse suurendamine võimalikult sooda hinnaga, siis kliimamuutused ja keskkonna küsimused on taolise tootmisviisi jätkusuutlikkuse kahtluse alla pannud. Lindsaar ütles, et kui siia loetellu kaasata praegune toidumudel, mis on valdavalt ebasõbralik inimese tervisele, mistõttu üle 50% Euroopa täiskasvanutest on ülekaalulised ja toiduraiskamine, mis on võtnud mastaapse suuruse – on aeg muutusteks küps.

Kestliku toidusüsteemi kontseptsiooni sõnastas ÜRO toidusüsteemide tippkohtumisel 2021. aasta märtsis. Seda määratletakse läbi viie tegevussuuna: kõigi inimeste ligipääs ohutule ja toitainete rikkale toidule; üleminek säästvatele tarbimisharjumustele; loodust hoidev, taastav ja mahu poolest piisav tootmine; toidutootjate õiglane elatustase ja väärtuse jaotus ning riskide maandamine ja  vastupidavuse suurendamine.

Toidusüsteeme saab vaadelda erinevates suurusjärkudes: globaalselt, piirkondlikult, riiklikult või  kohalikul tasandil. Sel on laiem majanduslik, ühiskondlik ja looduskeskkonna tähendus. Nad hõlmavad kõiki ja kõike meie ümber: nii põllumajandust, metsandust, kalandust, toiduainetööstust, kaubandust kui tarbimist.

„7. juunil toimuval Toiduohutuse konverentsi eesmärgiks on avada uks kestlikutele toidusüsteemidele ja arutleda, kuidas panna kokku Eesti, Euroopa ja maailma kestliku toidusüsteemide pusletükid,“ sõnas Lindsaar. „Kõige aluseks on siiski mõtteviisi muutumine, kuna protsessidesse on kaasatud kohalik tasand, riiklik ja Euroopa Liidu ülene tasand,“ lisas ta. „Toidutootmist mõjutavad nii arendustegevused kui uusimad teadussaavutused, mis samuti peavad lähtuma kestlikust põhimõttest.

Iirimaa kestlike toidusüsteemide juht David Butler ütles, et tasakaalustatud kvaliteetse toidu kasvatamisel ja tootmisel on nad suutnud arendada ka oma eksporti. „Lähtume sellest, et meie toiduohutus ja usaldusväärsus ning läbipaistvuse standardid peavad olema tipptasemel kuna ligi 90% Iirimaal toodetud toidust eksporditakse. Meie head eksporditulemused ei ole juhtunud kogemata. Seda propageerivad ja toetavad tugevalt valitsus, ministeerium ja meie kaubandusasutused ning see tegevus on viimase kümne aasta jooksul vilja kandnud. Näiteks on meie põllumajandustoidusektor viimase kümne aasta jooksul kasvanud 51%,“ rääkis Butler. Lisades, et Iirimaal on olnud rida riiklikke strateegiaid, mis on loodud mitme sidusrühma alusel ja need on omakorda hõlbustanud valitsuse ja asutuste osalemist.

„Meie praegune strateegia loodi 2021. aastal ja kannab nime Food Visioon 2030. See strateegia oli vist esimene strateegia maailmas, mis baseerub toidusüsteemidel. Kasutasime toidusüsteemi toiduvisiooni loomiseks, ühise jagatud strateegia loomiseks ja selle tagamiseks,“ selgitas Butler.

Butleri sõnul lisati toidusüsteemide mõtlemise põhimõtted Food Vision 2030 strateegiasse ja see hõlmas sidusrühmade kaasamist. „See tähendab arusaamist, et meie toidutootmise põhisüsteem on piiratud teiste süsteemidega ning sellel on kompromissid ja sünergia. Tegevuste mõju on palju laiapõhjalisem ja need on väga olulised sellistes valdkondades nagu kliima ja keskkond, tervis, toitumine ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. Seega tähendab toidusüsteemidele lähenemine, et püüame saavutada jätkusuutlikkust kolme samba vahel: mitte ainult majanduslikku, vaid ka keskkondlikku ja sotsiaalset jätkusuutlikkust,“ toonitas ta.

Butleri sõnul on eesmärkide saavutamisel väga oluline talupidajate ja põllumajandustootjate esindajate olemasolu ja see, et samaaegselt on kaasatud toidutööstused, jaemüüjad, kodanikuühiskond, valitsusvälised organisatsioonid ning teadlased ja ülikoolid.

7. juunil toimuval EPKK Toiduohutuse konverentsil jagab Iirimaa kogemust Iirimaa kestlike toidusüsteemide juht David Butler. Konverentsi info ja registreerimine on nähtav SIIT.

Eelmine luguPRIA: taotlusi võiks esitada varem, et vajadusel muudatusi teha
Järgmine luguFotod: Eesti aktiivseimat maheregiooni väisasid mahetoimkonna liikmed