Otsetoetuste rohestamise reegleid ootavad ees muudatused

juuli 26, 2017

Maaeluministeerium on arvestanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekuga lisada sojauba otsetoetuste rohestamise kava raames abikõlbliku kultuuri hulka. Järgmisest aastast pole ökoaladel lubatud kasutada ka taimekaitsevahendeid ning võivad toimuda muudatused seoses metsasuse erisusega.

Maaeluministeerium kinnitas sellel näda­lal, et ministeerium esitab 1. augustil Euroopa Komisjonile vastavasisulise tea­vituse, millega nimetatakse sojauba kliimat ka keskkonda säästvate põllumajandustavade (rohestamise) toetuse ökoalade tava raames lämmastikku siduvate kultuuride nimekirja. Loodetavasti saab Eesti sellele ka heakskiidu, mis teeks võimalikuks alates 2018. aastast sojaoa põld määrata ökoalaks.

Ministeerium juhib EPKK-le saadetud kirjas ühtlasi tähelepanu, et lämmas­tikku siduvate kultuuridega aladel, mis on määratud rohestamise meetme raames ökoalaks, ei ole lubatud kasutada alates 2018. aastast taimekaitseva­hen­deid. Seega peab nii ökoalana määratud sojaoa kui ka teiste lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamisel sellega arvestama. Taimekaitsevahendite kasutamise keeld kehtib ainult selliste alade suhtes, mis on taotleja poolt valitud ja märgitud ökoalaks ning millel kasvatatakse lämmastikku siduvaid kultuure eesmärgiga täita 5% kohustust, muul juhul antud keeld ei kohaldu. Teisest küljest leevendab natuke antud nõuet muudatus, et ökoalana määratud lämmastikku siduvaid kultuure on võimalik järgmisest aastast kasvatada segus, eeldusel, et lämmastikku siduv kultuur jääb valdavaks, st üle 50%.

Ministeerium selgitab oma kirjas ka metsasuse erisusega seotud olukorda. Eestil on olnud võimalik metsasuse erisust rakendada alates 2015. aastast, mis tähendab seda, et nendes piirkondades (st valdades), mis kuuluvad metsasuse erisuse alla, on taotlejad vabastatud ökoalade nõude täitmisest rohestamise meetme raames.  Siiski on Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikkel 48 (3) kohaselt sätestatud nö lisaklausel, mille kohaselt tuleb iga 3 aasta tagant esitada Euroopa Komisjonile uus analüüs metsasuse erisuse rakendamise jätkamise kohta, kasutades selleks uusimaid kättesaadavaid andmeid. Sellest tulenevalt on Eestil kohustus sel aastal esitada uus analüüs, kuid teadaolevalt on Eestis käimas haldusreform, mis tähendab paljude kohalike omavalitsuste ühinemist tuues kaasa muudatusi nii omavalitususte piirides kui ka nimedes.

Kõigi eelduste kohaselt peaks uus haldusreform jõustuma koos kohalike omavalitsuste valimistega 15. oktoobril 2017, mistõttu saab Maaeluministeerium uue metsasuse analüüsi esitada pärast seda. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et esitatava analüüsi peab heaks kiitma ka Euroopa Komisjon, ei ole enne selle aasta lõppu kindel, kas ka järgmisel kolmel aastal (2018-2020) jäävad metsasuse erisusega (ökoalade nõude täitmisest vabastatud) piirkonnad Eestis samaks.