Innovatsioon aiandustootmises toob tarbija toidulauale värsked kodumaised tooted

20. märtsil toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel Viljandimaal EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuses “Aiandusfoorumi 2018: Arengud puuvilja- ja marjakasvatuses”. Konverentsile olid oodatud põllumajanduse ja toidukäitlemisega seotud isikud ning aiandushuvilised.

“Eesti aiandus on väga mitmepalgeline, hõlmates erinevaid tegevusvaldkondi, mis pakuvad nii silmailu kui korralikku kõhutäidet. Aiandus on oluline mitmes mõttes. Aiandussaadustel on kindel ja tähtis koht inimeste toidulaual – puu- ja köögiviljade tarbimine on üks tervisliku toitumise alustaladest. Aiandusettevõtted on ka maapiirkondade olulised tööandjad, sest paljud aianduses kasutatavad töövõtted on aga raskesti mehhaniseeritavad, mistõttu vajab aiandussektor rohkesti tööjõudu,” rõhutas Eesti Aiandusliidu juhatuse esimees Raivo Külasepp.

2015. aasta veebruaris võeti vastu aiandusvaldkonna arengukava aastateks 2015 – 2020, mille eesmärk on Eesti aiandusvaldkonna jätkusuutlikkuse tagamine ja Eesti inimeste meie oma aiandussaadustega varustamine. Siiski on erinevatel aiandussektori valdkondadel läinud erinevalt. Kui vaadata toidujulgeoleku aspektist, siis on vaeslapse ossa jäänud puuvilja- ja marjakasvatus, kus isevarustatuse tase on nõnda palju langenud, et Eestimaine toode on kaupluste müügiletil tõeline haruldus.

„Puuvilja- ja marjakasvatus on eelkõige kannatlike ja perspektiivitundega aednike tegevus. Tehtud töö ja nähtud vaev saavad tasutud alles mitmeaastase toimetamise järel. Vahendeid selle hetkeni äraelamiseks tükib üldjuhul aga nappima. See ongi koht, milles olulisel määral peitub tänase olukorra põhjus,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Tõnissoo sõnul pakub toote väärindamine võimalusi ettevõtete majandusliku efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmiseks. „Meeldiv on tõdeda, et Eesti aianduses on selles valdkonnas ka esimesed tõsisemad sammud juba astutud. Pollis toimuv aiandusfoorum keskendubki positiivsetele muudatustele, mis loovad puuvilja- ja marjakasvatusele head arengueeldused tulevikuks. Foorumi eesmärk on anda senistele tegijatele veelgi hoogu juurde ning julgustada uusi tulijaid tehtud valiku õigsuses,“ lisas Tõnissoo.

Foorumi ettekanded

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) tegevuste ülevaade: EPKK kui põllumajandustootjaid koondav organisatsioon – Vahur Tõnissoo, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Aiandusklaster, Eesti Aiandusliit klastri pidajana – Raimond Strastin, Eesti Aiandusliit MTÜ

Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine Seedri Puukooli näitel – Liina Arus, EMÜ; Elmar Zimmer, Seedri Puukool OÜ

Astelpaju – sordid, istanduse rajamine ja kahjurid – Kristine Volens, EMÜ

Koostööprojektide finantseerimise võimalused. Koostööprojekti „Vaarikas Rubus sp. Seemneõli töötlemistehnoloogia arendus“ tutvustus – Piia Pääso, Ave Kikas, EMÜ

Homogeniseerimine – võimalused, eelised, puudused ja kogemused – Uko Bleive, EMÜ

Innovaatilise kõrgsurve tehnoloogia kasutamine mahlatööstuses. Kohaliku tooraine kasutamisvõimalused – Kairi Ramjalg, Heyday Organic OÜ

Külmkuivatatud toodete säilitamine – Peeter Laurson, EMÜ

Uuendtoit, tehnoloogia ning toidud. Aiasaadused uuendtoidu toorainena – Airika Salumets, Veterinaar- ja Toiduameti Toiduosakond

Kas minna üheskoos või jääda üksi? Ühistegevuse arendamise tänane tegelikkus – Rando Värnik, EMÜ

Ettevõtjate kogemused koostöö korraldamisel – Paavo Otsus, Aran PM OÜ

Aiandusfoorumi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Lisainfo: EPKK aiandusvaldkonna koordinaator Vevo Olevsoo, tel 600 9349, vevo@epkk.ee <mailto:vevo@epkk.ee>

Eelmine luguKutse Aiandusfoorumile 2018
Järgmine luguEttekanded: “Teraviljafoorum 2018: digilahendused teraviljasektoris”