Liha

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda > Uudised > Liha > Lihafoorum 2016 sõnas ja pildis

Lihafoorum 2016 sõnas ja pildis

jaanuar 29, 2016

26. jaanuaril toimus Tartumaal Märjal Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konverents Lihafoorum 2016. Foorumil käsitletakse lihasektori aktuaalseid küsimusi, muuhulgas toimusid arutelud lihaveise- ja lambakasvatuse ning sealihatootmise väljavaadete üle. Foorumile kogunes üle 100 lihasektori esindaja.

Foorumi avakõnes rõhutas maaeluminister Urmas Kruuse, et 2015. aasta oli kogu Eesti põllumajandusele ja toidusektorile tervikuna tormiline. Ühelt poolt avaldasid meile põletavat mõju Venemaa sanktsioonid Euroopa Liidu toidukaupadele. Need tõid mitmetes valdkondades kaasa põhjalikud turumuutused kogu Euroopas. Teiselt poolt varjutas lihasektori puhul kogu aastat 21. juulil saabunud ametlik kinnitus sigade Aafrika katku jõudmise kohta Eesti seafarmidesse. Järgmise paari kuu jooksul jõudis katk 18 seafarmi Eesti erinevates piirkondades ja agressiivse taudi tõkestamiseks hukati kokku üle 20 000 sea. Hukkamisest suuremat kahju tõid seakasvatajatele Euroopa Komisjoni poolt taudi tõkestamiseks kehtestatud kaubanduspiirangud, mis piirasid oluliselt toodangu realiseerimise võimalusi.

Kruuse sõnul on lihasektoris on ka positiivsemaid noote. Nii on hakanud kasvu ja edenemist näitama lihaveisekasvatus. Eriti teeb rõõmu lihaveisekasvatajate keskendumine müügile ja uute turgude otsimisele.

„Eesti lihasektoris toimusid möödunud aastal kardinaalsed muudatused, mis on jätnud sügava jälje kodumaise liha tootmisse. Eesti seakasvatust laastab sigade Aafrika katk ja sealiha hinnad on ajaloo madalaimal tasemel, mis on sundinud paljusid seakasvatajaid tootmise lõpetama. Katku levik takistab kodumaise liha töötlemist, müüki ja eksporti. Põhikarja emiste arv on vähenenud pea kolmandiku võrra, selle alusel prognoositav järjest väiksem kodumaine sealihatoodang kompenseeritakse Eesti seakasvatajate kahjuks aina kasvava impordiga,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo.

„Euroopa veise- ja lambalihasektoris on turusituatsioon suhteliselt soodne ja loomade eksport edeneb, kuid vastamist vajab küsimus, kuidas suudaksime rohkem väärindada kodumaist veise- ja lambaliha,“ lisas Kaselo.

Statistikaameti andmetel oli liha isevarustatuse tase 2014. aastal 90%. Veiseliha toodeti üle isevarustatuse taseme (121%), lamba-, kitse- ning sealiha tootmine vastas isevarustatuse tasemele. Linnuliha osas ulatus isevarustatus 2014. aastal vaid 63%-ni. 2014. aasta andmetel söödi Eestis keskmiselt 70 kg liha inimese kohta, kõige enam süüakse sealiha (37kg/inimese kohta) ja linnuliha (23kg/inimese kohta). 2015. aastal muutus sealiha isevarustatus sigade Aafrika katku puhkemise tõttu kardinaalselt ja Eesti ei suuda enam ennast sealihaga täielikult varustada.

Sealihasektori keeruline olukord lõi ka foorumil kired lõkkele. Seakasvatajad avaldasid pahamaleelt, et riik pole sektorit piisavalt toetanud. Samuti oldi rahulolematud, et maaeluministeerium on avalikkust teavitanud suurtest toetustest seakasvatajatele, kuid tegelikult on reaalne toetus olnud palju tagasihoidlikum. Samuti nuriseti, et riigi poolt möödunud aasta lõpus makstud 2,6 miljonit eurot kriisiabi ei jagunenud seakasvatajate vahel õiglaselt.

Vaata foorumi ettekandeid ja kogumikku

Vaata Lihafoorum 2016 pilte:

Fotode autor: Meelika Sander-Sõrmus