EPKK: Eesti põllumajandustoetused ei tohi väheneda

6. novembril Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil Aasta Põllumees 2012 käsitleti põllumeeste jaoks väga aktuaalset teemat – ühise põllumajanduspoliitika reformi Euroopa Liidu uue eelarvekava valguses. Eesti põllumehed on avaldanud rahulolematust Euroopa Komisjoni kavade suhtes, mille kohaselt küüniks meie põllumajandustoetuste tase uue perioodi lõpuks vaid 58% EL keskmisest. Eesti jaoks on seni rohkem räägitud põllumajandustoetuste kasvust, vähem tähelepanu on pälvinud võimalik toetuste vähenemine lähiaastatel.

„Valitsus ei tohi mitte mingil juhul aktsepteerida eelarvekava, mis viiks Eesti niigi madala toetustaseme kärpimiseni,“ ütleb konverentsi korraldaja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. „Meie valitsuse absoluutne miinimumeesmärk eelarveläbirääkimistel peaks olema, et Eesti toetuste maht 2014. aastal ei väheneks. Kui 2013. aastal on Eesti otsetoetuste kogumahuks koos siseriikliku maksega 125,5 miljonit eurot, siis Euroopa Komisjoni ettepanek vähendaks seda 2014. aastal 13,3% võrra 108,8 miljoni euroni. Ka 2015. aasta Eesti toetuste tase oleks komisjoni ettepaneku kohaselt tuleva aasta kogusummast 6,4% madalam,“ selgitab Sõrmus.

„Seejuures oleksid Eestis suurimad kaotajad reaalsed toidutootjad ehk need põllumehed, kes toodavad piima, teravilja ja veiseliha – nende sissetulekud väheneksid täiendavate otsetoetuste kadumisel veelgi rohkem. Seejuures tekitab muret, et tootjad seisavad komisjoni ettepanekute valguses silmitsi tootmiskulude kasvuga,“ analüüsib põllumajanduskoja juht toidusektori kesiseid väljavaateid.

Viimased ettepanekud ühenduse eelarvekava kärpimiseks põhjustavad nii Eesti kui Euroopa põllumeestele tõsist meelehärmi. „On äärmiselt oluline, et põllumajandussektori arengut toetab tugev ja korralikult rahastatud ühine põllumajanduspoliitika,“ ütles üks konverentsi peaesinejatest, Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresident John Bryan Iirimaalt. Bryan avaldab suurt rahulolematust eurokomisjoni ettepanekute suhtes ühise põllumajanduspoliitika reformimiseks, kuna need ründavad otseselt aktiivseid ja produktiivseid toidutootjaid.

Soome ühistute liidu asepresident Tiina Linnainmaa rõhutas oma ettekandes, et EL ühine põllumajanduspoliitika vajab tugevaid meetmeid põllumajandusturgude ja tarneahela normaalseks toimimiseks. Linnainmaa rõhutas konverentsil samuti, et Euroopa majanduskriis ei tohi viia kärbeteni ühise põllumajanduspoliitika rahastamises.

Läti Põllumeeste Parlamendi asepresident Maira Dzelzkaleja tutvustas konverentsil Läti põllumajanduse olukorda ja andis selgelt mõista, et Balti põllumeeste organisatsioonid ei kavatse lähikuudel käed rüpes oma saatust oodata. „Novembri lõpuks oleme Brüsselisse kavandanud mitmeid meeleavaldusi,“ selgitas Dzelzkaleja.

Konverentsil esinesid teiste hulgas ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar, Riigikogu maaelukomisjoni juht Kalvi Kõva ja Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Klen Jäärats. Aasta Põllumees 2012 nominete tervitas president Toomas Hendrik Ilves.

Eelmine luguAP 2012 Einar Jakobi arendab seakasvatust Lääne-Virumaal
Järgmine luguAasta põllumees 2012 on Grüne Fee AS-i juht Raivo Külasepp