Arendusnõunik – uus ametikoht Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas

Alates 1. detsembrist 2019. aastal töötab Põllumajanduskoja töötajate ridades arendusnõunik Triin Hallap. Võimalus sellise töökoha loomiseks tekkis tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ellu kutsutud RITA programmile. RITA on Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatav programm, mille eesmärgiks on suurendada riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel ning teadus- ja arendusasutuste võimekust ühiskondlikult oluliste uuringute läbiviimisel.

Aga millised on need ühiskondlikult olulised uuringud?
Seni on riigil puudunud püsivad partnerid, kellelt sellist infot koguda. Praeguseks on jõutud arusaamisele, et valdkondlikud erialaliidud võiksid sellist infot omada ja riigile edastada. Nii on RITA programmi toetusel tänaseks päevaks endale arendusnõuniku saanud peale EPKK veel 8 erialaliitu.

Arendusnõuniku esmaseks ülesandeks on kaardistada EPKK liikmete teadus- ja arendustegevuse hetkeseis ja tulevikuvajadused lühemas (3 – 5a) ja pikemas perspektiivis. Kaardistusel kasutatakse nii dokumendianalüüsi kui intervjuusid. Dokumendianalüüsil tuuakse välja EPKK liikmete olukord (ettevõtete arv, kitsamad tegevusvaldkonnad, olulisemad majandusnäitajad, eksport jne.). Intervjuude abil on võimalik ettevõtteid põhjalikumalt tundma õppida ning võimalusel neid koheselt nõustada (aidata koostööpartnerite leidmisel, kontaktide loomisel teadusasutustega, teadlikkuse tõstmisel rahastusvõimalustest). Intervjuude käigus kogutud andmeid kasutatakse lõppraportis üldistavas vormis ja nimeliselt ettevõtteid ei mainita. Lõppraporti valmimise tähtaeg on 2021. aasta oktoobris.

Kuidas kasutab riik kaardistuse tulemusi? Kaardistus on alus sellele, kuidas konkreetset valdkonda edasi arendada, kus tekiks kõige enam lisandväärtust, kuhu võiksid ettevõtted koos liikuda ja mis on arengutrendid.
Lisaks võimaldab kaardistus:
– EPKK-l paremini oma tööd korraldada;
– poliitikakujundajatel luua erinevaid ettevõtete vajadustega arvestavaid toetusmeetmeid;
– informeerida ettevõtteid valdkonna ja valdkonnas läbi viidava teadus-arendustöö, uurimissuundade, rakenduste, arengute kohta;
– arendada rahvusvahelist koostööd kõrghariduse II ja III samba raames;
– arendada sektorite ülest koostööd.

Lisaks EPKK liikmete kaardistuse läbiviimisele on arendusnõuniku ülesanneteks:
• EPKK ja selle liikmete nõustamine teadus-ja arendustegevust (TA) puudutavates küsimustes:
– ettevõtete TA tegevuse koordineerimine ning sisendi andmine valdkondlike strateegiate koostamiseks;
– ettevõtete TA mahukate lahenduste otsimise koordineerimine;
– teavitamine valdkonnas tehtud uuringutest;
– koostöö arendamine TA asutustega.

• Sektorite ülese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine:
– valdkonna esindamine rahvusvahelistes TA algatustes (Horizon Europe, Digital Europe, InvestEU);
– valdkonna rahvusvaheliste ja siseriiklike TA koostöövõimaluste kaardistamine ja vahendamine;
– valdkonna ettevõtete toetamine TA tegevuste elluviimisel, sh ettevõtjate teadlikkuse tõstmine olemasolevatest rahastusmeetmetest ja ettevõtete nõustamine.

Lisaks EPKK-le, on arendusnõunikud ametisse asunud veel üheksas erialaliidus (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit; Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit; Eesti Elektroonikatööstuse Liit; Eesti Masinatööstuse Liit; Eesti Puitmajaliit; Eesti Arhitektide Liit; Eesti Elektritööstuse Liit; Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit). Kõik arendusnõunikud kohtuvad igakuiselt koolitustel ning vastastikuseks kogemuste vahetamiseks. Erialaliitude liikmete teadus- ja arendustegevuse kaardistuse tulemused vormistatakse lõppraportiks oktoobris 2021.

Triin Hallap on seni olnud tegev teadurina Eesti Maaülikoolis Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudis, sigimisbioloogia osakonnas. 2005. aastal kaitses ta doktorikraadi Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolis teemal „Viljakusega seotud tunnuste määramine Eesti ja Rootsi aretuspullide sügavkülmutatud/sulatatud spermas“. Ka järgnevatel aastatel on Triinu teadustöö fookuses olnud veise seemnerakkude kvaliteedi määramise ja viljakustehnoloogiate arenduse temaatika. Triin on samuti kõrgkooliõpiku „Veise sigimine“ üks kaasaasautoritest.