AP 2019 kandidaat: Dagmar ja Endel Lindre rajasid parima tootmistalu

Talupidajate Keskliidult tiitli “Parim talu 2018” pälvinud Vainu talus kosuvad lihaveised, kasvab vili ning noored jätkavad talupidamist.

Loodna külas Märjamaa vallas on tee äärde paigutatud uhke puust silt “Vainu talu”, mis annab teada, et oleme taluõue jõudnud. Kogu taluümbrus on ääretult korras: muru pügatud, lilleklumbid siin-seal, ei mingit risu õues. Igal pool on tunda hoolsa peremehe kätt. Korda on tehtud ka tootmishooned, talumaja ja abihooned, uus ehitis on masinate varjualune.

“Oleme kõik omal jõul ehitanud. Kui taluga alustasime, oli siin vaid talumaja, seegi on nüüdseks renoveeritud,” teatas Vainu talu peremees Endel Lindre.

Ema Dagmar ja isa Endel on mõlemad FIEd ning on aastatega jaotanud oma üha laienevast talutegevusest osa ka täiskasvanud lastele. Teravilja kasvatatakse umbes 500 hektaril, ülejäänu on rohumaad ja lihaveiseid üle 400. “Igal pereliikmel on oma firma, aga teeme kõike ühiselt, ka masinad on ühised,” selgitas Endel Lindre peretalu põhimõtteid.

Alustasid tühjalt kohalt

Pererahvas meenutas 1990. aastate algust, kui nad alustasid talupidamist tühjalt kohalt. Algul hakati ümber ehitama kolhoosilt ostetud vana talumaja. “Töötasin kolhoosis kombaini peal hommikul kella kuuest õhtul kümneni ja nende palkade eest sai maja ehitatud,” meenutas peremees. Taluseadusega julgesid Lindred algul võtta vaid 16 ha maad.

Loomapidamist alustati ühe lehmaga, piimaauto tuli õue ja piim veeti Rapla piimatööstusesse. “See oli elulaad, igaühel oli paar lehma, nüüdseks on kõik need lehmapidajad oma tegevuse ammu lõpetanud,” rääkis perenaine Dagmar Lindre. “Isegi 40 lehmaga talusid likvideeritakse, sest tööjõudu pole, maaelu on ikkagi väga viltu kiskunud,” lisas peremees.

Peremees meenutas, et kui ta omal ajal hakkas ehitama lauta 26 lehmale, öeldi, et mis sa nii suurega peale hakkad. “Nüüd on mul 440 looma – kõik lihaveised, nüüd on meil hoopis suuremat lauta vaja.” Piimakarjast loobuti alles eelmisel aastal, tasapisi on mindud üle lihaveiste pidamisele. Lindre oli Märjamaa kandis esimene, kes hakkas ümberkaudseid talumaid kokku ostma. Praegu on talul omandis üle 200 ha maad.

Loe edasi Maalehest.


Lilia Kulli, MESi nõuandeteenistuse taimekasvatuse konsulent: Lapsed jätkavad vanemate tööd

Dagmar ja Endel Lindre rakendavad oma tootmises kaasaegseid tehnoloogiaid, tänu millele on põldude saagikused nii teravilja kui ka rohusöötade osas kõrged ning osatakse hinnata põllumaa väärtust. Tänu talu tegevuste mitmekesisusele on pere tulnud läbi kõikidest kriisiolukordadest, on suudetud investeerida kaasaegsesse tehnikasse. Talupere on kasvatanud ka oma lapsi selliselt, et nad jätkavad vanemate alustatud tegevust.

Kandidaadid Dagmar ja Endel Lindre

  • Vainu talu.
  • Raplamaa
  • Lihaveisekasvatus
  • 440 lihaveist, enamik aberdiin-angused.
  • Maad haritakse 825 ha, omandis 224 ha.
  • Teraviljakasvatus ja rohumaad. Teravilja saagikus 6–8 t/ha.
  • Peretalu
  • Kaks töötajat


Foto: maaleht.delfi.ee