AP kandidaat 2016 Anne ja Ennu Nurk: peame vastu ratsa ja masinatega

august 3, 2016

Anne Nurk, Ennu Nurk, Põllema Saare talu, Türi vald, Järvamaa, piimakarjakasvatus.Anne ja Ennu Nurk peavad Türi vallas Põllema Saare talu, kus tootmisse on kaasatud mitu põlvkonda ja 60pealine piimakari lüpsab vaid kvaliteetset eliitpiima juustutootmiseks. “Oleme talu pidanud juba 25 aastat ja nüüd lõpuks saan endale perenaisena ka puhkust lubada, ei pea kogu aeg lüpsmisega rakkes olema, sest meil on ka töölised,” teatab perenaine Anne Nurk oma taluõues.

Anne Nurk on kunagine NSV Liidu meister ratsutamises, ta ei kujuta oma elu hobusteta ette. “Olen hobuse selga sündinud, aastakümneid ratsutanud. Talus on mul kõik hobused hobiks, siin ratsutavad ka lapsed ja lapselapsed,” räägib perenaine. “Kui meel on must, lähed lemmiklooma juurde ja võtad tal kaelast kinni, siis saab kõik korda.”

Anne ja Ennu Nurk on üles kasvatanud neli last. Kaks poega – Aigar ja Simo – töötavad talus. Tütred Evely ja Anneli tulevad vajadusel appi ja suviti on vanavanemate juures ka viis lapselast. Nii mahubki Põllema Saare tallu askeldama mitu põlvkonda pereliikmeid – suured ja väikesed oma tegemistega, luues mõnusa taluelu idülli. Avar taluõu on lillepeenarde ja amplitega nägusalt kujundatud, korras elumaja kõrvalt viib tee marja- ja lilleaeda, õues püüab pilku puidust nikerdustega saunahoone.

Talu majandustegevus käib õuest tagapool. Ühes koplis lehvitavad lakka hobused, kaugemal karjamaal nosib piimakari ja omaette on lihaloomad. Siin talus on mitu tootmisharu ja ükski neist ei käi pererahvale üle jõu. Lisaks tootmisele – piim, teravili ja lihaveised – on laste rõõmuks ka paar sokku, pardid, jänesed ja merisiga.

Algus paari lehmaga

“See oli minu vanemate talu, olen siin üles kasvanud ja siia taluperemehena tegutsema jäänud,” ütleb Ennu Nurk. Põllema Saare nimi tuleb peremehe sõnul sellest, et see maa oli väga kivine ja vanaisa tassis põllega kive. Anne ja Ennu abiellusid 1985. aastal, ja kui 1991. aastal hakati talusid taastama, alustasid Nurgad talupidamist vaid kolme lehmaga, lisaks sai majandist kolm mullikat tagasi. “Kui ehitasime esimese lauda üheteistkümnele lehmale ja seitsmele noorloomale, siis see tundus nii suur ja avar, et mis sinna sisse paneme,” meenutab Anne. Peremees lisab, et esimese lauda laenu võtsid nad rublades ja tagasi tuli maksta kroonides. “Kasvatasime üksteist siga üles, müüsime maha ja lauda laen oli tasutud,” meenutab peremees. Nii ehitati tasapisi igal aastal midagi juurde – laiendati garaažiosa ja abihooneid.

2006. aastal valmis uus külmlaut, kus nüüdseks on 60 lüpsilehma, keda lüpstakse kaheksakohalisel DeLavali lüpsiplatsil. Kõik lüpsilehmad on suvel vabalt karjamaal, lüpsile aetakse neid kaks korda päevas ja selline vabapidamine on tublisti tõstnud ka loomade piimaandi.

Perenaine on õppinud zootehnikuks, peremees tehnik-elektromehaanikuks – mõlema ametiga on saadud talupidamine korralikule järjele. Põllema Saare lehmad lüpsavad üle 9300 kg lehma kohta aastas ja aasta ringi on suudetud lüpsta vaid eliitpiima, nii et tänavu pälvis talu ka E-Piimalt tegija talu tiitli.

Talupojatarkus hoiab pinnal

Anne ja Ennu Nurk on jõukohaselt majandades suutnud aastatega rajada tugeva talumaja­pidamise, kus peetakse vastu ka madalama piimahinnaga. Oma poegadest on vanemad kasvatanud suured abilised talutöödele. “Meil ei ela kodus enam ühtegi last, kõik on endale elamise rajanud. Aga poistele meeldib siin maal, nad käivad talus iga päev tööl ja noorem poeg Simo on meie osaühingus ka osanik,” selgitab ema. Pojad vastutavad põllupidamise ja teraviljakasvatuse eest, lisaks täiendavad oma teadmisi erialastel kursustel.

Ennu Nurk selgitab, et mitu majandusharu on neid ka piimahinna langusega vee peal hoidnud. “Oleme kogu aeg suurendanud teravilja pinda ja seega on suurenenud ka teravilja müük, praegu harime juba 300 hektarit maad,” räägib peremees. Sel aastal on talus 190 ha teravilja all. Oma loomade söödaks tehakse muljutud teravilja. Lisaks antakse jõusööta ja silo.

“Mida vähem on käsitsitööd, seda parem, sest kõige suurem defitsiit on aeg,” toob esile peremees. Seetõttu ongi pere võtnud sihiks võimalikult ökonoomselt ja vähema ajaga kõik vajalikud tööd ära teha, investeerides peamiselt tehnikasse. Viimane suurem investeering oli kombaini Claas ostmine pangalaenu abiga.

“Lihaveistel on sügavallapanu, seetõttu peab meil olema ka põhu- ja heinatootmine,” selgitab Ennu Nurk.

Piimahinnaks saadakse praegu 20 senti liitrist. Lihaveiseid peetakse talus juba üle kümne aasta ja need müüakse elusloomadena Rotax OÜ kaudu.

Küsimusele, missugune majandamisharu on hetkel kõige tulusam – piim, teravili või lihaveised –, vastas pererahvas, et praegu on teravili see, mis toob natukegi rahalist leevendust. “Siiamaani oleme toime tulnud ja maksud on makstud,” ütleb Ennu Nurk.

Türi Taluliidu esimees Reet Länkur tunnustab, et Põllema Saare talus majandatakse väga oskuslikult ja täpselt. “Ennu Nurk rehkendab kõik tulud-kulud väga ökonoomselt, väikeste väljaminekutega. Harva on sellist peremeest näha, kel on ka raamatupidamises kõik paberid korras. Väga tubli pere!” kiidab Länkur.

Lisaks igapäevatöödele tegeldakse talus ka spordiga. Ennu Nurga eestvedamisel on sportlik talupere innustanud ka Põikva külarahvast osalema Türi valla spordivõistlustel nii talve- kui suvemängudel, kus on medaleid ja karikaid võidetud mitmel alal.