Valitsusliikmed ei soostu bioressursi kasutamise piiranguid leevendama

Foto: Adobe Stock

14. märtsil pöördusid Eesti suuremad ettevõtjate ja töövõtjate organisatsioonid valitsuse poole ettepanekutega, mis aitaksid puhkenud sõja ja kehtestatud sanktsioonide leevendada tootmiseks vajaliku toormaterjali kättesaadavuse probleeme ja edendada kodumaise bioressursi kasutamist. Pöördumisele vastanud keskkonnaminister Erki Saavisaar ja maaeluminister Urmas Kruuse kinnitavad, et Venemaalt pärit fossiilsetest kütustest loobumine on lähiajal kindlasti üks olulisemaid riigi prioriteete, kuid piirangute leevendamise osas jäävad ministrid ettevaatlikuks.

Üks liitude ettepanekutest oli vaadata üle riigimetsa raiemahud, mida keskkonnaminister Tõnis Möldri otsusega kärbiti ning suurendada neid vastavalt esialgsele ja jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetele vastavale ettepanekule.

 „Kõigepealt peaks saama selguse, missugused on võimalused puitu importida teistelt turgudelt ning kas ja missugustes kogustes on võimalik kasutada järeltöötluses materjali, mida oleme seni eksportinud. Samuti on võimalus rohkem motiveerida erametsaomanikke oma ressurssi kasutusele võtma, seda enam, et puidu hinnad seda praegu soosivad,“ ütleb keskkonnaminister Erki Saavisaar liitudele 13. aprillil saadetud vastuskirjas.

Teine ettepanek oli anda kiiresti selge tegutsemisraamistik algavaks kevadiseks pesitsusperioodiks, mis võimaldab metsatöödega jätkata vajalikus mahus ning anda Riigimetsa Majandamise Keskusele ülesandeks jätkata kevadisi raietegevusi männikutes ning mitte pikendada raierahu riigimetsades 14 päeva juuni lõpuni, vaid piirduda senise praktikaga.

Keskkonnaminister kinnitas, et töö tegutsemisraamistiku koostamise ja õigusselguse saavutamise nimel käib ning praeguseks on Keskkonnaameti kodulehel vastav info ka avaldatud. Kevadsuvise raierahu ajaraamistikku praegu plaanis muuta ei ole, sest metsal on ka teisi olulisi funktsioone peale majandusressursiks ja tooraineks olemise. Kehtestatud raierahu ei ole ultimatiivne ja suurt osa metsa hooldustöid nooremates ja keskealistes metsades on võimalik sel ajal teha.

Lisaks tegid liidud ühispöördumises ettepaneku maagaasi osakaalu vähendamiseks kaugküttes ja biomassi ning kütteturba osakaalu suurendamiseks analüüsida, kas lisaks olemasolevatele on vaja töötada välja ja rakendada täiendavaid toetusmeetmed.

Keskkonnaminister Erki Saavisaare sõnul on Venemaalt pärit fossiilsetest kütustest loobumine on lähiajal kindlasti üks olulisemaid riigi prioriteete ja selles suunas ka liigutakse.

„Biomassi kaugküttes kasutuselevõtu suurendamise ja kaugküttesüsteemide tarbimise säästlikumaks muutmise osas on meil meede struktuurifondidest kavandamisel ja peale Euroopa Komisjoni poolt kinnituse saamist saab sellega edasi liikuda,” ütles Savisaar.

Tema sõnul on Eesti metsamaast ca 200 000 ha kaetud hall-lepikutega, kogutagavaraga ca 31 miljonit tihumeetrit, mille majanduslik kasutus piirdub ennekõike energeetikasektoriga. “Nende kasutuselevõttu soodustab kindlasti ka energiahindade oluline tõus, sest siiani on nende majandamine olnud kahjumlik. Kuna enamus nimetatud metsadest paikneb eraomandis olevatel maadel, siis ressursi kasutuselevõtuks on vaja koostööd teha erametsaomanike ja nende organisatsioonidega,“ selgitas Savisaar.

„Nõustume, et välissõltuvuse vähendamiseks on oluline panustada kodumaiste bioressursside kasutamise soodustamisse. Samuti sellega, et lisaks puidule tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata ka teiste kodumaiste ressursside kasutamisele ja väärindamisele. Kuid Maaeluministeerium ei nõustu, et kõige kiirem ja tõhusam viis on vähendada kodumaise ressursi kasutamiseks seatud piiranguid,“ ütleb maaeluminister Urmas Kruuse 18. aprillil ettevõtlusorganisatsioonidele saadetud vastuskirjas.

Kruuse sõnul on taastuvate ressursside väärindamisel keskne kaskaadkasutuse põhimõte, kus bioressurssi töödeldakse kõrgeima lisandväärtuse alusel, kus kõige viimaseks etapiks on energiatootmine. „Seega ei tohi energiatootmine konkureerida tooraine pärast kõrgemat lisandväärtust võimaldava puidutööstusega ehk energeetikas kasutatakse metsatööstuse madalakvaliteedilist puitu, jäätmeid ja jääke. Puidu suuremal väärindamisel, näiteks ehitusmaterjali või mööblina, on võimalik süsinikku pikaajaliselt siduda, mis, nagu ka kirjas viidatakse, on oluline lahendus kliimaprobleemile,“ märgib ta vastuskirjas.

Maaeluminister lisab, et bioenergia ja biometaani tootmine kõrvalsaadustest (sh sõnnik) ning biojäätmete ja jääkide baasil on imporditavale maagaasile alternatiivseks lahenduseks, samuti suurendavad kestlikud lokaalsed energiavarustuslahendused (biogaasijaamad) energiajulgeolekut. Maaeluministeerium kavandab nii Eesti taaste- ja vastupidavuskava kui ka ÜPP strateegiakava raames bioressursi väärindamisele suunatud investeeringuid toetada. Lisaks kaalutakse võimalusi, mis aitavad leevendada ettevõtete kiiresti kasvavaid kulusid, mh põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisi langetamiseks.

Valitsuse liikmetele saadetud pöördumisele kirjutasid alla Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit.