Põllumajandusettevõtted ja toidutootjad hindavad välistööjõu kättesaadavust murettekitavaks, selgus hiljutisest Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja küsitlusest. Ettevõtted prognoosivad raskusi hooajatööliste leidmisel, mille tõttu on oht, et ei suudeta kõiki vajalikke töökohti täita. Ettevõtjad loodavad, et välismaalaste seaduse muudatuste jõustumine aitab luua selguse Ukraina inimeste töötamise lubade pikendamisel.
„Põllumajanduskoja küsitlus näitab, et ettevõtjad lähevad tööjõu kättesaadavust silmas pidades käesolevale hooajale vastu ebakindlas olukorras. Senised kokkulepped Ukrainast pärit töötajatega ei saa sõja tõttu toimida ja sõjapõgenike hulgast pole vajalikus mahus töötajaid leitud. Selguse tekitamiseks välistööjõu palkamisel ja töötamise lubade pikendamisel peame väga oluliseks presidendi eilset otsust kuulutada välismaalaste seadus lõpuks välja,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmete hulgas tehtud küsitluses vastasid need ettevõtted, kes kasutavad ja vajavad oma ettevõttes välistööjõudu. Küsimusele, kui tõenäoliseks hinnatakse sellel hooajal töötajate leidmist, vastas pea kolmandik, et prognoosivad sektoris teravat tööjõu puudust ja üle kolmandiku vastanud ettevõtetest tunnistasid, et tõenäoliselt tekib mõningane tööjõu puudus. Muret väljendasid erinevate tootmisvaldkondade esindajad, nii maasika-, piimakarja-, teravilja- ja lihaveisekasvatajad kui toidutööstuste esindajad. Enim olid mures ettevõtted, kelle vajadus hooajatööliste järele on suur. Ainult kolmandik vastanutest arvas, et saavad varasemaid kontakte ja kokkuleppeid kasutades tööjõu leidmisega hakkama.
Kuigi paljudel ettevõtjatel olid Ukrainast saabuma pidanud töötajatega juba kokkulepped sõlmitud, siis inimesed ei soovi enne sõja lõppu Ukrainast lahkuda – mehed lahkuda ei saa ja naised soovivad olla neile oma kodumaal toeks. Samuti mainiti, et Ukrainast ei sa lahkuda ka osad mehed, kes sõitsid vahepeal koju.
Küsimusele kas olete juba leidnud töötajaid Ukrainast saabunud sõjapõgenike hulgast vastas vaid 9% ettevõtjatest, et on enda tööjõu vajaduse täitnud. Osaliselt ja vähesel määral on saanud töötajaid sõjapõgenike seast 31% vastanutest ja 60% ettevõtteid tõdes, et nad ei ole saanud töötajaid sõjapõgenike hulgast.
Põhjustena, mis on olnud peamised probleemid või mis on saanud takistuseks sõjapõgenike palkamisel, nimetati huvi puudumist töötada ja elada maapiirkonnas, asukoha sobimatust ning inimeste varasema kogemuse puudumist põllumajanduses. Samuti toodi välja, et paljud põllumajanduses pakutavad füüsilised tööd sobivad pigem meestele, aga sõjapõgenike hulgas on enamasti naised lastega. Mõned vastanutest nentisid, et põllumajandusse ja loomakasvatusse töötjate leidmine on keeruline ka suhteliselt head palka pakkudes.
Enne 24. veebruari Eestis viibinud töötajate töötamise lubade pikendamisega seoses toodi murekohana välja raskusi hooajatöötaja vormistamisel lühiajaliseks töötajaks. Üheks mureks sellega seoses on lühiajalise töötaja väga kõrge palganõue sektori keskmise ja hooajatöötajate palgatingimustega võrreldes. Kurdeti ka bürokraatia, menetlustähtaegade ja info puudusega seotud probleeme.
