Uuring: eestlased peaksid rukkileiba rohkem sööma

Foto: pixabay.com

Eesti inimesed söövad liiga vähe rukki- ja täisteraleiba. Rukkileiva rolli ja kasulikkust aitavad taas meelde tuletada Ott Sepa toidukooli vastvalminud videoklipid.

 

Tervise Arengu Instituut soovitab keskmise päevase energiavajaduse juures süüa umbes 3-6 viilu rukkileiba ja/või täisteraleiba ehk kokku umbes 150-200 grammi. Seejuures tasuks just eelistada rukkileiba ning täistera- ja seemneleiba tavalisele saiale ja peenleivale.

Samas selgub Tervise Arengu Instituudi Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu möödunud aasta tulemustest, et rukki- ja täisteraleiba ei söönud uuringule eelneva nädala jooksul vastajate endi sõnul üldse veidi üle neljandiku (27,3%). Samuti torkab silma, et vanuserühmas 16-24 oli rukki- ja teraleiva oma toidusedelist täiesti kõrvale jätnud noormeestest lausa 43% ja tütarlastest 48%. Rukki- ja teraleiba sõi vähemalt kolm viilu päevas ehk vastavalt minimaalsele soovitusele vaid vähem kui 21% vastanutest.

Rukkileib sisaldab rikkalikult kiudained ja leivatoote valimisel tasub poest otsida tooteid, mille kiudaine sisaldus on suurem ning hoida seda oma menüüs kindlal kohal. Kiudainerikka rukkileiva söömine soodustab seedimisprotsessi, aitab kaotada liigset kolesterooli ning ära hoida mitmeid valede söömisharjumuste tõttu tekkivaid tervisetõrkeid. Rukkileiva aeglaselt imenduvad süsivesikud aitavad aga veresuhkru taset tasakaalus hoida.

Rukkileivas on täisväärtuslikke taimseid valke, mis kuuluvad elutähtsate ensüümide ja fermentide koosseisu ning reguleerivad meie ainevahetust. Leib sisaldab rasvhappeid, mis annavad energiat ja on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide A, D ja E omastamiseks. Need on kasulikud luustikule, hammastele, juustele, nahale ja veresoontele. E-vitamiin on tugev antioksüdant ja aitab omakorda ära hoida vähkkasvajate teket.

Rukkileivas on mineraalaineid, mis on asendamatud organismi ainevahetuses. Selle kaudu mõjutavad need meie närvisüsteemi, lihaseid, südame-veresoonkonda ning luustikku ja toetavad immuunsüsteemi. Rukkileib on fosfori, magneesiumi, tsingi, seleeni, kaltsiumi, kaaliumi ja raua allikas. Kusjuures vereloomeks vajalikku rauda on rukkijahus isegi rohkem kui lahjas loomalihas.

„Rukkileib on meid toitnud vähemalt kümme sajandit ja saanud osaks eestlase identiteedist. Ega asjata nimetata kõiki teisi toite leivakõrvaseks,“ kommenteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Rukis on maailma lõikes samas üsna haruldane, sest rukki kogusaak moodustab vaid 1,5 protsenti kõikide teraviljade kogusaagist. Eestis on aga kvaliteetse rukki kasvatamiseks olemas väga sobivad kasvutingimused. Nii saame siin olla üsna erakordses ja eelistatud seisus. Oluline, et ka noored leiaksid kasulikule ja maitsvale rukkileivale kindla koha enda menüüs.“

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valmistas turuarendustoetuse abil toidukooli videoklipid, kus Ott Sepp aitab meelde tuletada rukkileiva rolli ja tähtsust.