Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul oli 10. oktoobri seisuga teravilja, kaunviljade ja rapsi kogupinnast Eestis ca 20% ikka veel koristamata. Suurimate põllukultuuride kokkuostjate (Baltic Agro, Scandagra ja Kevili) andmetele tuginedes oli seejuures osaliselt koristamata veel ka suvinisu (ca 10-15%). Üldiselt võib hinnata, et nisu saagist umbes 60-70% on olnud tänavu söödavili, suvinisu on läinud sisuliselt kõik söödaks.
“Herne saagist suurt osa sellel aastal põldudelt paraku kätte ei saa, erinevatel hinnangutel võib isegi 30-50% hernest põllule jääda. Tänavu oli hernest külvatud ligi 39 000 hektarile. Uba pole veel valminud, koristatud on vaid ca 10% põldoa pinnast, mis muudab olukorra väga riskantseks. Uba oli tänavu külvatud ligi 27 000 hektarile,” selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on ka suvirapsist koristatud alles umbes 25-30%. Suvirapsi pind on tänavu ligi 39 000 ha.
Suurimad probleemid viljakoristusega on põhjarannikul (Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa), aga ka idapoolses Eestis ja Kagu-Eesti nurgas. Osades piirkondades jääbki osa viljast kindlasti koristamata, nt Lääne-Virumaal jääb tõenäoliselt valdav osa hernest põllule.
Kõige parem olukord on Lääne-Eestis, kuid ka seal on uba ja suviraps suures osas veel võtmata.
EPKK esialgse prognoosi kohaselt võiks tänavu teravilja, rapsi ja kaunvilja kogusaak kujuneda 1,4-1,5 milj tonni suuruseks. Kuid vaatamata suhteliselt korralikule saagikusele on ebasoodsad ilmad põhjustanud põllumeestele väga suurt kahju. Seetõttu on koda pöördunud ka Maaeluministeeriumi poole, et leida lahendusi tekkinud olukorrale.
