Maaeluministeerium tutvustas koja esindajatele toetusmeetme “Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” planeeritavaid muudatusi.
Meetme 4.1 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ eelarve kokku terve perioodi peale on 183 031 747 eurot. Siiani on toimunud kaheksa taotlusvooru, kus on toetust kokku määratud summas 153 971 617 eurot ja määratud toetusest on välja makstud kokku 114 969 115 eurot, mis tähendab, et hetkel on broneeritud 39 002 502 eurot.
Ministeeriumil on kavas juba 2023. aasta veebruaris korraldada üheksas voor, kus eelarveliselt saaks olema toetusraha ca 30 miljonit eurot.
Mure eelmiste voorudega
I–VI taotlusvoorus on investeeringute tegemise tähtaegu pikendatud ning investeeringuid on olnud aega teha neli aastat. VII taotlusvoorus saabuvad tähtajad 4. jaanuaril 2023, ka siin on ministeerium planeerinud pikendust. „Samas rõhutame, et ikkagi on siin voorus praeguse seisuga poolikuid projekte kokku 166, millest 55 projektiga ei ole isegi alustatud,“ ütles Janeli Tikk Maaeluministeeriumist.
Ministeeriumil on plaan pikendada VII taotlusvooru. Hea on teada, et toetuse saajatel ei kohaldata ehitustegevuste puhul vahetähtaegasid ehk 20% ehitustegevuse elluviimise nõuet hiljemalt 30.09.2022. „Pikendatakse toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega kõikidel toetuse saajatel, kes taotlesid toetust VII taotlusvoorus 2020. aastal ning kelle taotlused on PRIA 2021. aastal rahuldanud, ühe aasta võrra ehk VII toetuse saajad peavad viima toetatava tegevuse ellu hiljemalt 2024. aasta jaanuaris,“ selgitas Tikk.
Meetme 4.1 määruse muudatused
Olulisematest muudatustest tooksime välja, et toetuse taotlemisel ei eristata enam põhitegevusi ja kaasnevaid tegevusi ehk tekitatakse üks toetatavate tegevuste nimekiri. Lisaks on muudatus seadmete ostmise toetamisel, siin toetatakse seadmete ostmist olenemata sellest, kas on tegemist statsionaarse seadmega või mitte. Ka jätkatakse karjaaedade rajamise toetusega, siin vaadatakse üle omandiga seotud küsimused, sest soov on saada toetust ka rendimaale karjaaia rajamiseks. Ka on üheks muudatuseks omafinantseeringu tõendamise kohustus – toetuse saaja peab omafinantseeringu olemasolu tõendama 4 kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist, kuid mitte hiljem kui 6 kuu jooksul.
Hindamiskriteeriumite muudatused
Hindamiskriteeriumites planeeritakse hindepunktide andmisel kaotada ära müügitulu ülempiir. Korrigeeritakse vahemikke suurema omafinantseeringuga investeeringute juures, seda selleks, et ka noored põllumajandustootjad hindepunkte saaksid (55%–70%). Lisatakse muudatus, et taotleja saab hindepunkte ka siis, kui generaator ei ole statsionaarne. Samuti täpsustatakse „Keskkonnaeesmärkide täitmisesse panustamise hindamiskriteeriumid“ alakriteeriumite sõnastust – näiteks lisas 6 taimekaitsevahendi kasutamise kogust reguleeriva seadme ostmine.
“Põllumajandus-Kaubanduskoda vaates on oluline, et praegusel keerulisel ajal sektori ettevõtjaid toetatakse ja et üldse selline lisavoor planeeritud on. On hea, et on mõistetud vajadust mitte vaid statsionaarsetesse seadmetesse investeerimiseks, vaid määruse muudatused võimaldavad soetada edaspidi ka mobiilseid seadmeid, näiteks varugeneraatoreid. Ka on meie liikmetele positiivne uudis hindamiskriteeriumites ülempiiri kaotamine, mis võimaldab ka suurema käibega ettevõtetel saada hindepunkte, kuigi jätkuvalt eelistatakse väiksemaid ettevõtteid,” ütles EPKK põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus.
