Toimus antibiootikumide registri-teemaline kohtumine Maaeluministeeriumiga

Autor: MENU Meedia

1. juunil toimus Maaeluministeeriumi ametnikega kohtumine, kus arutati AMR-iga seonduvaid küsimusi ning keskseks teemaks kujunes nö antibiootikumide register. Nimelt pöördus Maaeluministeerium koja poole märtsi keskel küsimusega, et saada sisendit uue andmebaasi ettevalmistamiseks, mille raames hakatakse koguma andmeid veterinaarias kasutatavate ravimite kohta. Koda korraldas 26. märtsil liikmetega veebipõhise infovahetuse, mille põhjal koostati ministeeriumile vastuskiri.

Kohtumisel ministeeriumiga said vastuse mitmed koja liikmete poolt esitatud küsimused:

  1. Uus veterinaarias kasutatavate ravimite andmebaas töötatakse välja tervikuna kõikidele loomaliikidele üheaegselt. EL-i määrus annab võimaluse alustada andmete kogumist loomaliigiti erinevalt. Nii nt on veiste, sigade, kanade ja kalkunite puhul kohustus andmeid koguda ja edastada juba aastast 2023, samas kalade, muude kodulindude ja teiste toiduloomade, sh lambad, hobused, küülikud puhul alates 2027 ning  lemmikloomade puhul alles aastast 2030. Koja meelest on selline erinev kohtlemine arusaamatu, sest andmete kogumise peamine eesmärk on antibiootikumide resistentsuse vähendamine. Kui lemmikloomad nagu kassid ja koerad elavad inimeste vahetus läheduses, kus zoonoosi tekke võimalus on oluliselt suurem, siis põllumajandusloomade kokkupuude inimestega on minimaalne, sest loomi peetakse vähem asustatud maapiirkondades ning inimeste kodudest selgelt eemal. Meie liikmete jaoks on oluline, et antibiootikumide kasutamisest veterinaarsel otstarbel tekiks tervikpilt, vastasel juhul antakse avalikkusele mõista, et ainsad antibiootikumide kasutajad ongi ainult põllumajandusloomade kasvatajad. Seda arusaama ministeerium ka mõistis ning plaanide kohaselt hakatakse andmeid ravimite kohta veterinaarses kasutamises koguma üheaegselt kõikide loomaliikide kohta, v.a lemmikloomad, kelle puhul kohaldatakse üleminekuaega.
  2. Koja ettepanekuga, koguda andmeid loomaliikide tasandil ning kindlasti mitte nõuda andmete esitamist isendipõhiselt, arvestati. Tulevikus tuleb andmeid raporteerida kord kvartalis perioodiliselt loomaliigiti ning teatud loomaliikide puhul eristada loomi vanuse järgi.
  3. EL-i määruse järgi loetletakse andmeesitajateks vastavalt veterinaararste, jaemüüjaid, apteekreid, söödaveskeid ja lõppkasutajaid, sh põllumajandustootjad ja tõuaretajad. Küsisime oma kirjas kas määruse sõnastus kohustab kõiki nimetatud isikuid andmeid esitama? Siiski tõlgendatakse antud määruse sätet kui valikut ning ministeeriumi arvates on kõige otstarbekam andmete esitamise kohuslaseks määrata veterinaararstid.
  4. PTA alla kuuluv andmebaas liidestatakse teiste registrite ja andmebaasidega, st andmebaasi kasutamisel avaneb nö eeltäidetud vorm, mis peaks vähendama samade andmete mitmekordset sisestamist erinevatesse andmebaasidesse. Samuti lubas ministeeriumi esindaja hanke lähteülesande kirjelduse kojale saata, et tagada liikmete andmekogude võimalik liidestamine võimalikult suures ulatuses. Samuti tehakse koostööd EPJ-ga, et luua võimalus liidestada uus register nii olemasoleva veterinaarandmete rakendusega „Vissuke“ kui tulevase rakendusega „Possu“.
  5. Lisaks liidestamisele leidis koda, et uue andmekogu arendamisel tuleks mõelda võimalusele, et andmeid saaks kasutada ka ettevõtluse toetamiseks ja tarneahela läbipaistvuse parendamiseks. Nt erinevad vabatahtlikud andmete jagamised ja kasutamised võiksid olla ettevõtjale vabatahtlikkuse alusel võimalikud. Seda ministeerium toetas ning mõistis, et teatud juhtudel on register abiks ettevõtjale, kui viimane soovib tarbijale või oma partnerile kinnitada antibiootikumide mitte kasutamist või kasutamise ulatust.  
  6. EPKK tegi ettepaneku muuta veterinaarravimite väljastamiseks nõutav retsept digiretseptiks, mis lihtsustaks andmete liikumist ning väldiks ravimite eraldi sisestamist. Digiretsepti mõte on töös, hetkel räägitakse läbi, kuidas veterinaarretsept integreerida olemasolevasse digiretseptide süsteemi.    

Edasiste sammudena on ministeeriumil vaja teha muudatused erinevates õigusaktides. Seejuures soovib ministeerium teada, milliste ravimite osas andmeid esitada tuleks. Seejuures võib läheneda loomaliikide puhul erinevalt ehk osade puhul võtta EL nõuded üle miinimumkohustusena ja mõnede puhul täiendatud nimekirjadega. Lisaks alustatakse veterinaarias kasutatavate ravimite andmebaasi loomiseks vajaliku riigihanke välja kuulutamise lähteülesande koostamisega.

Eelmine luguTööstussümbioos ja biopõhised ärimudelid
Järgmine luguPõllumehed paluvad silotegemise ajal kaasliiklejatelt ettevaatlikkust